/nginx/o/2024/10/10/16408411t1h49df.jpg)
Helsingi Sadama tegevjuht Ville Haapasaari prognoosib Tallinna-Helsingi liinil Rail Balticu valmimise järel märgatavat kaubaveo kasvu. Samuti kaardistati äsja Eesti-Soome rohekoridori algatuse tegevusplaan ning varsti hakkab sadam pihta ehitustöödega Läänesadamas, kuhu suunatakse tulevikus kogu Tallinnast saabuv liiklus.
Haapasaari tõdes, et viimased aastad pole Läänemere suurematele sadamatele lihtsad olnud. Olgugi, et Covid-19 pandeemia mõjud mereliiklusele on nüüd suuresti kadunud, hoiab Ukraina sõda ja jahtunud majandus reisijatenumbreid siiski rekordtasemest madalamal. «2019. aastal oli Helsingi Sadam 12 miljoni reisijaga Euroopa suurim, hetkel oleme sellest viiendiku võrra maas. Samas rühivad numbrid ülespoole ja ootame kasvu jätkumist, eriti Tallinna-Helsingi liinil,» ütles ta.
Tema sõnul jõuab Helsingi Sadamasse viimasel ajal märksa rohkem inimesi Kesk- ja Lõuna-Euroopast. «Suved on seal kliimasoojenemise tõttu väga kuumaks läinud ning meie ilm on sel ajal märksa meeldivam,» põhjendas ta. Ka soomlased ise on hakanud ostujõu taastumise najal rohkem reisima.
Reisijate hulgast on aga ära kadunud Vene turistid ja samal ajal on oluliselt vähemaks jäänud ka Aasiast tulnud reisijaid. «Enne pandeemiat olid Aasiast saabunud turistid meie kõige kiiremini kasvav reisijasegment, ent sõja tõttu katkestati paljud Helsingi ja Aasia vahelised otselennud. Näeme hetkel küll Aasia turistide mõõdukat kasvu, kuid see number on eelmise kümnendiga võrreldes siiski madalam,» rääkis ta.
Kaubavedu jäi samas pandeemia ajal stabiilseks ja Haapasaari prognoosib Helsingi-Tallinna liinil isegi märgatavat kaubaveo kasvu, millele annab hoogu 2030. aastaks kavandatud Rail Balticu valmimine. «96 protsenti Soome väliskaubandusest toimub praeguseks mere kaudu. Inimesed on aina teadlikumad, et merekaubandus on Soome jaoks kriitilise tähtsusega ja Tallinna-Helsingi liin on selles kontekstis ülioluline,» lisas ta.
Lähituleviku ühe mahukaima tegevusena tõi Haapasaari välja Eesti ja Soome vahelise rohekoridori projekti, kus osalevad lisaks Helsingi Sadamale ja Tallinna Sadamale mõlemad linnad ning kõik liini teenindavad parvlaevafirmad.
Haapasaari sõnul on maailmas mitu erinevat rohekoridorialgatust, kuid ükski neist pole praeguses faasis sellise kaaluga nagu Eesti ja Soome projekt. «Põhimõtteliselt võib rohekoridoriks nimetada kasvõi seda, kui üks laevafirma läheb kahe sadama vahel rohekütusele üle. Meie vaatame aga tervikpilti – kuidas luua Helsingi-Tallinna ja Vuosaari-Muuga vahel merel liikumine keskkonnasäästlikumaks, et arvestatud oleks reisi või kauba kogu uksest ukseni teekonnaga,» kirjeldas ta.
Oktoobri alguses kinnitas rohekoridori juhtkomitee 19 ühisprojekti nimekirja, kus kinnitati ära täpsemad tegevused. Näiteks luuakse sadamatesse nullheitmega infrastruktuur, täiustatakse jäätmekäitlust, soodustatakse jalgrattaturismi sadamatesse ning vähendatakse kütusekulu digitaalsete lahenduste abil. Samuti hakatakse uurima süsinikdioksiidi vähendamiseks süsiniku püüdmise võimalusi.
«Kogu sektor mõistab aina enam heitkoguste vähendamise tähtsust ning on selge, et kliimaneutraalsusest ainuüksi sadamate tasemel ei piisa. Tõelisteks muutusteks peame mõjutama kogu transpordiahelat,» ütles Haapasaari.
Haapasaari lisas, et näeb Tallinna Sadamat kindlasti rohkem partneri kui konkurendina. «Igal reisil või kaubaveol on alg- ja sihtkoht ning sujuv teekond nende kahe vahel on ülioluline,» märkis ta. «Mõlemal sadamal on sarnased huvid ja seetõttu teeme ka koos samas suunas investeeringuid ja plaane.»
/nginx/o/2024/10/10/16408410t1h6c86.jpg)
Rohekoridori projekti kõrval jätkab Helsingi Sadam kaldaelektri lahenduste loomist, et vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust. Lisaks sadama enda ambitsioonidele nõuavad seda uued Euroopa Liidu regulatsioonid.
Haapasaari sõnul kasutavad Helsingis kaldaelektrit praegu parvlaevad, mis jäävad sadamasse kauemaks kui kaheks tunniks. 2030. aastaks on sadama eesmärk, et kaldaelektrit kasutaks valdav enamik sadamas peatuvatest laevadest.
Samuti soovib Helsingi Sadam suunata 2032. aastaks kogu Tallinna-Helsingi parvlaevaliikluse Läänesadamasse. Enne seda ootavad ees laiendustööd, pärast mida ehitatakse sinna uus terminal ning tunnel, mis ühendab Läänesadamat läänepoolse maanteega. Haapasaari sõnul alustatakse tunneli rajamisega 2027. aastal, millele järgneb terminali ehituse algus.
«Sadama mõju kogu riigi käekäigule ei ole võimalik alahinnata. Meil on suur vastutus selle üle, kuidas Soome on muu maailmaga ühendatud ja sadam peab hoolitsema selle eest, et laevaliiklus sujuvalt toimiks,» lõpetas ta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)