Kaitsekulutused turgutavad tugevalt Eesti majandust

Võrumaal avati septembris tuhandele võitlejale mõeldud Reedo sõjaväelinnak, mis läks maksma 21 miljonit eurot ja mille ehitas Lõuna-Eesti ettevõte Mapri Ehitus. Foto: Kristjan Teedema

Eksivad need, kelle arvates kõik järgmisel aastal Eesti kaitsekuludeks planeeritud 1,1 miljardit eurot lähevad Eestist välja. Tegelikult jääb sellest rahast siinsesse majandusse tervelt kaks kolmandikku, mistõttu on kaitsesektor muutunud Eestis ülioluliseks tööandjaks.

Septembri keskel avati Võru külje all 14 hoonega Reedo sõjaväelinnak, mis suudab majutada kuni tuhat sõdurit ja mis läks maksma 21 miljonit eurot. Summa on justkui väga suur, kuid siin on üks aga – valdav osa sellest rahast jäi Eestisse. Liitlaste vastuvõtuala projekteeris ja ehitas Lõuna-Eesti ettevõte Mapri Ehitus, mis tähendab, et linnaku ehitusel töötas sadu sealseid spetsialiste.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo sõnas, et kui räägitakse kaitsekuludest, mõeldakse tavaliselt ainult lahingmoona ja muu säärase ostmist. «Aga kui sellel aastal on meie kaitse-eelarveks planeeritud miljard eurot, siis 60–70 protsenti sellest summast läheb tegelikult siinsetele ettevõtetele ja töötajatele. Lisaks kasutatakse osa rahast kaitseministeeriumi valitsemisala palkadeks, osa läheb taristusse, sealhulgas taristu ehitusse ja hooldusse. 2024. aastal on see ligi 230 miljonit. Raha liigub läbi Eesti ettevõtete ja toetab otseselt kohalikku majandust. Samuti on oluline roll toitlustusteenustel, kus nelja aasta maht moodustab 50 miljonit eurot,» kirjeldas Kollo.