Tehingunõustajad: taastuvenergia vähesus võib hakata investeeringuid pärssima

Tuulepark. Foto on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Eesti kogenud tehingunõustajate sõnul on ESG (keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kogum) nüüdseks juba iga investeeringu lahutamatu komponent ning taastuvenergia ebapiisav kättesaadavus võib hakata ühel hetkel tehinguturgu mõjutama.

Advokaadibüroo Soraineni partneri ja vandeadvokaadi Toomas Prangli sõnul hakkab taastuvenergia osakaal kogu kättesaadavast elektrist mõjutama Eesti tehinguturu tulevikku. «Kui praegu vaadatakse tulevikuinvesteeringuid, siis on olulistel kohtadel taastuvenergia poliitika, osakaal ning tulevikuperspektiivid,» ütles ta.

Suurima probleemina näeb Prangli aga tegemata otsuseid, sest investoritel puudub kindlus, mis Eesti energiaturust saab: kui palju on tulevikus rohelist energiat, kas elektrit on üleüldse piisavalt ja milline on hind? «Eesti poliitikas istuti 10 aastat jõude, mil oleks võinud praegu kiiruga tehtavad analüüsid ammu ära teha. Kokkuvõttes on praegu isegi olulisem teha kiire otsus, olenemata sellest, mis see otsus on. Kuid seni kuni riigi tasandil otsused puuduvad, ei saa erainvestor edasi liikuda ning oma riske kalkuleerida,» ütles ta.

Väikse nähtavuse andis Prangli sõnul investoritele selle aasta alguses tehtud otsus luua vähempakkumine, mille järgi pakuks riik hinnapõrandat kuni neljale teravatt-tunnile taastuvenergiatootmisele 2029. aasta lõpuks ja sama palju merele 2033. aasta lõpuks. «Kuid selliseid otsuseid on vaja rohkem ning need peavad jõudma riigikokku,» ütles ta.

Põhjus on nimelt selles, et mida kergem on ettevõtetel ja investoritel hinnata oma tulevasi kulusid ja riske, seda paremini ja julgemalt saavad nad investeerimisvalikuid langetada. «Meie jaoks oleks meretuulepark väga suur asi, aga Euroopa mastaabis on selliseid võimsusi palju. Seega kui investorid vaatavad erinevaid riike, siis võrreldakse plusse ja miinuseid. Loomulikult on üks osa puslest riigi garantiid, mis soodustavad erinevaid investeeringuid,» ütles Prangli.

Elektritarbimine kasvab

Vaadates eelmise aasta suurimaid tehinguid, toob Prangli välja, et näiteks Infortar investeeris Eestist välja. Samuti on liikunud välismaale paljud Eesti tehnoloogiaettevõtted. «Need on kõnekad näited,» kommenteeris ta. Kui lähima paari aasta jooksul kindlat otsust taastuvenergia suunas ei tehta, siis jääb Eesti teistest riikidest veelgi rohkem maha. «Mingil hetkel hakkab ESG ja taastuvenergia otsustel praegusest veelgi suuremat rolli mängima. Suurte ettevõtete ESG tärminid on enamasti seatud aastateks 2030 ja 2040. Peame arvestama, et Eesti ei ole isolatsioonis, ehk need riigid, kus ettevõtetel on võimalik oma eesmärgid varem saavutada, saavad ka investeeringud,» tuletas ta meelde.

Ka Ellex Raidla partneri ja tehingute valdkonna kaasjuhi Sven Papi sõnul on taastuvenergia kättesaadavus Eestisse tehtavate investeeringute jaoks üha kasvava tähtsusega. «Vaatamata mistahes kokkuhoiu- ja efektiivsusmeetmetele, ollakse valdavalt üksmeelel, et elektritarbimine on nii Eestis kui ka kogu maailmas kasvutrendis. Üha rohkem lahendusi toimub üle elektri, maailm meie ümber elektrifitseerub üha rohkem ja seda tohutus tempos. See eeldab elektritootmise pidevat kasvu. Kliimapoliitikast tulenevalt eeldatakse, et üha suurenev energiavajadus kaetakse taastuvenergeetika poolt,» kirjeldas ta.

ESG nõuete täitmine muutub üha rangemaks

Juba praegu mõjutavad investeeringuid olulisel määral ESG-ga seotud teemad. «Näiteks odavama laenuraha või investeeringute hankimiseks tuleb näidata kliimasõbralikkust ning paljude fondide investeerimispoliitikad ei lubagi investeerida ettevõtetesse või valdkondadesse, mis eiravad kliimaeesmärke. Kui Eesti taastuvenergeetika ei suuda rahuldada investorite vajadust taastuvenergia järele, siis võib see vägagi reaalselt hakata pärssima investeeringuid Eestisse,» ütles Papp.

ESG temaatika järgimist nõutakse üsna rangelt ka nõustajatelt ja koostööpartneritelt ning kui nõutud ESG nõuded ei ole täidetud, siis sellist nõustajat või koostööpartnerit lihtsalt ei valita. «Investeerimisobjektide puhul ollakse samuti ESG teemade suhtes vägagi tähelepanelikud. Siiski ei ole teada ühtegi kavandatavat investeeringut, mis tehingu käigus avastatud ESG probleemide tõttu oleks katki jäetud, aga ESG probleemidel ja nende kordategemisel on oma hind, mida investor kindlasti arvestab tehingu hinna kujundamisel,» rääkis nõustaja.

Papp tõdes, et samas on senini neid teemasid analüüsitud üsna pinnapealselt ja formaalselt – loetakse kokku erinevast soost inimesed ettevõtte juhtorganis, küsitakse, kas on kehtestatud sisemised eeskirjad CO2 jalajälje jälgimiseks ja vähendamiseks, eks uuritakse ka seda, et kas neid eeskirju ja eesmärke ka tegelikkuses järgitakse. Kui aga tehingut finantseeritakse «rohelaenuga», siis tellitakse ka täpsem analüüs. «Suhtumine ESG teemadesse on muutumas üha tõsisemaks ja seda kiirenevas tempos, alates juba näiteks nõustajate valimisest kuni investeerimisvaldkondade ja investeerimisobjektide valimiseni välja,» ütles ta.