Swedbank: tööstusettevõtete kindlustunne paraneb vaatamata tootmismahtude langusele

Puidutööstus Foto: Elmo Riig

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina näeb, et töötleva tööstuse tootmismahu langus jätkub, kuid Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on sel aastal siiski paranenud.

Mertsina sõnul aastases võrdluses vähenes see augustis 6 protsenti ja selle aasta kaheksa kuuga kokku on langust olnud samuti 6 protsenti. Töötleva tööstuse tootmismaht on vähenenud järjest juba üle kahe aasta (alates 2022. aasta keskpaigast) ja see on kukkunud kuue aasta taguse tasemeni. Kaugelt kõige suurema panuse langusesse andis puidutööstus.

«Kui augustis vähenes tootmismaht 60 protsendil tegevusaladest, siis kaheksa kuu keskmisena isegi enam kui kolmveerandis. Kuigi puidutööstuse osakaal langusest on väga suur (augustis 40 protsenti), siis on töötleva tööstuse tootmismahu vähenemine on ikkagi laiapõhjaline,» kirjeldas Mertsina.

Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul prognoosisid kevadel tööstusettevõtete uuringus osalenud ettevõtted 2024. aastaks üheprotsendilist käibe langust ning tootmismahtude stabiliseerumist käesoleval aastal. «Näeme, et keeruline aeg tööstusettevõtete jaoks on jätkunud. Kuigi Skandinaavias ei ole järgmisel aastal ette näha olulist ehitusmahtude kasvu, on oodata turuolukorra järkjärgulist paranemist. Rootsis on valitsus astunud samme majanduse elavdamiseks, mis mitmes sektoris aitab kaasa investeeringute kasvule. Samuti on Eesti tööstusettevõtted aktiivselt tegutsemas uute sihtturgudega – tervelt 53 protsenti tööstusettevõtetest plaanib meie läbiviidud uuringu põhjal laieneda uutele turgudele,» ütles Kirsimäe.

Tööstuses vähenevad käibed

Tõnu Mertsina sõnul töötleva tööstuse ettevõtete käive vähenes augustis 5 protsenti ja kaheksa kuuga 6 protsenti. Kuigi müük kodumaisele turule on sel aastal vähenenud tublisti rohkem kui müük ekspordiks, siis nende mõju töötleva tööstuse käibelangusele on enam-vähem sama. Ekspordi osakaal müüdud toodangus on lihtsalt suurem (67 protsenti) kui müük koduturule. Selle aasta kaheksa kuuga on ekspordi osakaal müügis jäänud eelmise aastaga samale tasemele, kuid on protsendipunkti võrra väiksem kui 2022. aastal.

«Tänases konkurentsitihedas majanduse olukorras on väga oluline jätkata investeeringutega ettevõtete efektiivsuse kasvatamiseks, toote- ning kaubamärkide arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on uued investeeringud meie tööstuses väga vajalikud. Tööstusettevõtete finantseerijana näeme, et kiiresti langema asunud intressimäärad saavad kaasa aidata investeeringute kasvule, vähendades ettevõtete intressimakseid ja muutes projektide tasuvusajad lühemaks,» lisas Kirsimäe.

Naabrite majandused kasvavad

«Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on sel aastal küll paranenud, kuid üle-eelmisel aastal alanud tugevat langust ei ole see jõudnud kompenseerida ning on jätkuvalt oluliselt allpool pikaajalist keskmist. Paranemas on nii tootmise kui ekspordi ootused lähikuudeks, kuid ka need jäävad alla pikaajalisele keskmisele. Tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus pidurdab majandustegevust, on möödunud aasta lõppu jäänud tipust vähenenud, kuid septembris oli selliseid ettevõtteid ikka veel 71 protsenti,» kommenteeris Mertsina.

Mertsina sõnul on Euroopa Liidu majandus, kuhu Eestist suunatakse ligi 70 protsenti kaupade ekspordist, küll veel nõrk, kuid selle nõudlus peaks tasapisi paranema. «Meie suurimatest kaubanduspartneritest peaksid paremaid tulemusi näitama Rootsi, Läti ja Leedu, kus majanduskasv peaks järgmisel aastal tulema tublisti üle 2 protsendi. Ka Soome ja Saksamaa majandused paranevad tasapisi, kuid seal ootame vaid ühe portsendi lähedast kasvu. Intressimäärade langus peaks parandama nii majapidamiste kui ettevõtete nõudlust ja nende maksevõimet,» ütles Mertsina.