SÕLMKÜSIMUS ⟩ Miks me lihtsalt rohkem laenu ei võta?

Ekspertide hinnangul ei ole laen praeguses olukorras lahenduseks. Taldrik tuleb lisamoosita põhjani helpida. Foto: Eero Vabamägi

Eesti võlakoormus on üks kõige väiksemaid Euroopas. Kas ajal, mil raha napib ja kulutusi kõikjal kinni keeratakse, ei oleks võimalik rohkem laenata?

Te ju mäletate seda reklaami, millel suurte silmadega laps oma vanematelt pärib, miks nende pere lihtsalt Prismas ei käi, vaid kihutab erinevaid sooduspakkumisi jahtides ühest Eesti otsast teise? Olgu nende Eestimaa Prismade odavate hindadega kuidas on – huvilised võisid oktoobri algul veenduda, et kahekilone kott aurutöödeldud pikateralist riisi maksis Eesti Prismades 4.99, Soome sama kontserni toidupoes aga 1.70 –, kuid küsida võib kõike.

On inimlik tahta, et elu oleks veidikene kergem. Kui kuulata Eesti poliitikute raevukat retoorikat, jääb mulje, et kerget elu pole silmapiiril niipea näha: maksud aina tõusevad ja riigieelarvest tolmutatakse välja iga penn, millest sellega seotud sektor kümne küünega kinni ei hoia. Ent Eesti laenukoormus protsendina sisemajanduse kogutoodangust ehk SKTst on sisuliselt kõige väiksem Euroopa Liidus (EL). See tähendab, et väga paljud teised riigid – sisuliselt kõik ELi riigid – on laenanud minevikus meist palju rohkem, kohati mitu korda rohkem. Küllap kõige erinevamatel põhjustel, kuid osaliselt ka teoreetiliselt parimal eesmärgil ehk majanduskasvu elavdavate investeeringute teostamiseks.

Miks Eesti rohkem laenata ei võiks?