/nginx/o/2012/04/03/1039828t1h0ee3.jpg)
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus pakub inimestele uudset võimalust arvutada välja oma turvakapaitali indeks, mis näitab, kui hästi on arvutaja ja tema pere kaitstud majanduslike ootamatuste vastu.
Vaata, kuidas arvutada oma rahalise turvalisuse taset!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegu on võrdlemisi lihtsa valemiga, mille loogika on sarnane kehamassi indeksi arvutamisele. Igaüks, kes teab oma igakuise sissetuleku suurust ja seda, kui suurel hulgal on tal sääste ja laene ning kui suure summa peale on tehtud kindlustus, saab välja arvutada, kas on end piisavalt ebamugavate majandusolude puhuks kindlustanud,» ütles teabekeskuse juht Anne Sägi.
Valem näeb välja järgmine:
Turvakapitali indeks võrdub elukindlustussumma pluss säästud miinus laenukohustused miinus (kuu netosissetulek korda 12)* ja kõik see jagada kuu netosissetulek korda 12.
*Sulgudes olev arvutus lisa ainult siis, kui keegi sõltub sinu igakuisest sissetulekust (nt lapsed, vanemad, töötu abikaasa või elukaaslane).
Säästude hulka arvatakse sularaha ja arvelduskontol seisev raha, samuti hoiused, väärtpaberid ja muud kiiresti realiseeritavad varad, välja arvatud eluase. Laenukohustuste hulka tuleb arvestada kõik lühema- ja pikemaajalised laenud, sealhulgas järelmaksud ja krediitkaardid.
Elukindlustuse summale liidetakse ka laenukindlustus. Valemit saab kasutada ka terve pere turvakapitali indeksi väljaarvutamiseks, võttes arvesse kõigi leivateenijate elukindlustuse, laenude ja sissetulekute andmed.
Turvakapitali indeks, mille arvutaja vastuseks saab, jagab inimesed rahalise kindlustatuse poolest nelja rühma – kriitilises olukorras, probleemses olukorras, stabiilses olukorras ja turvalises olukorras olevaiks.
«Inimesed, kelle turvakapitali indeks on väga madal, peaksid kohustuste ja varade tasakaalustamiseks leidma võimalusi, kuidas oma rahalisi kohustusi vähendada. Kindlasti tuleks kasvõi vähehaaval alustada säästmisega, et tagada rahavaru ootamatute väljaminekute puhuks,» nentis Sägi.
«Keskmise tulemuse saajad ehk inimesed, kelle olukord pole küll kriitiline, ent siiski ebakindel, võiksid kaaluda kas elukindlustuslepingu sõlmimist või selle summa suurendamist ning säästmisega alustamist või tänase säästmismahu suurendamist,» lisas ta.
«Kes aga kuuluvad stabiilsesse või turvalisse gruppi, võivad oma kohustuste ja varade tasakaaluga rahul olla, muretsema ei pea. Siiski ei tähenda see, et edasisest säästmisest võiks loobuda või suurte finantskohustuste puudumisel pole üldse põhjust raha säästa.»
Valem on kättesaadav siit, kus arvude sisestamisel pakub arvuti kiiresti ka vastuse ja selgitab, kas ja mida peaksite edaspidi ette võtma, et oma majanduslikku turvalisust parandada.