Avaliku sektori puhkuse lühendamine säästaks miljoneid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi hinnangul pole avaliku sektori pikemad puhkused kuidagi õigustatud. Foto: Tairo Lutter

Kui erasektori töötajatel on Eestis 28-päeva pikkune puhkus, siis enamikul riigipalgalistel on puhkus 35 tööpäeva. Nende puhkuse lühendamine nädala võrra võimaldaks aastas kokku hoida kümneid miljoneid eurosid.

Tänavu veebruaris tabas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektorit Mait Paltsi üllatus. Alles eelmisel aastal olid koja töötajad teinud rahandusministeeriumi ametnikele vestluse käigus ettepaneku vähendada ametnike 35 päeva pikkust puhkust. Jutuks see jäi. Kuid rahandusministeeriumi koostatud avaliku teenistuse seaduse muutmise eelnõud vaadates selgus, et ministeerium ei soovi mitte puhkuste kärpimist, vaid vastupidi – seadustada riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks 35 kalendripäeva.

«Sellele vastuseks tegime ametliku ettepaneku muuta avaliku teenistuse seadust selliselt, et nii ametnike kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus oleks sarnaselt erasektori töötajatega 28 kalendripäeva. Sellele pöördumisele saime ka vastuse, et loobutakse mõttest, et nii ametnike kui ka ametiasutuste töötajate põhipuhkus oleks 35 päeva. Ehk senine regulatsioon jäi kehtima. Ametlikku suhtlust pärast seda pole meil sel teemal olnud,» meenutas ta.

Palts lisas, et kojal pole täpselt teada, kui palju on avalikus sektoris töötajaid, kelle põhipuhkus on 35 päeva. «Kuid mõtteharjutuse raames võime arvutada, et kui 2023. aastal oli 28 301 avalikku teenistujat, ametnikku, kellel kõigil on täna 35 puhkepäeva ja see väheneb kõigil 28 päevani, siis selle tulemusel tekiks kokku ca 1,132 miljonit töötundi, mis on ca 560 töökohta, ja kui eeldada, et kaob 560 töökohta, ja teades, et keskmise avaliku teenistuja palgafond oli 2023. aastal 2961 eurot, siis aitaks see kokku hoida ca 20 miljonit eurot,» rehkendas Palts.

Samas on see summa veelgi suurem. Nimelt töötavad avalikus sektoris ametnikud avaliku teenistuse seaduse alusel ja töötajad töölepingu alusel. Nagu öeldud, on ametnikke ainult 28 301, kuid ühtekokku töötas 2023. aastal Eestis avalikus sektoris ühtekokku 137 644 inimest ja paljud avaliku sektori asutused rakendavad 35-päevast puhkust ka mitte avalikele teenistujatele.

Endine rahandusminister Mart Võrklaev kinnitas ERRile, et neid riigipalgalisi, kelle puhkus kestab 35 päeva, on umbes 130 000. Esialgsete arvutuste järgi annaks puhkuse lühendamine minimaalselt 50 miljonit aastas. Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakond peaspetsialist Geili Heinmaa täpsustas, et ministeerium pole täpset mõjuanalüüsi veel teinud ja 50 miljonit eurot on üsna hinnanguline suurusjärk.

Heinmaa lisas samas, et avaliku teenistuse seadust muutes avaldaks see mõju umbes 10 000 ametnikule, kellele seadus praegu 35 päeva põhipuhkust ette näeb, kuid ka tema möönis, et kogu avalikus sektoris on 35-päevast puhkust saavate töötajate arv eeldatavalt suurem, kuna lisanduvad töölepingulised töötajad ja teisedki sektori teenistujad, kellele asutused, äriühingud jt samuti pikemat puhkust võimaldavad. «Lisaks pakub eraturu uuringu järgi oma töötajatele täiendavat tasustatud põhipuhkust 56 protsenti erasektori asutustest,» lisas ta.

Mait Palts rääkis, et kui pooledki ametiasutused rakendaksid 28-päevast põhipuhkust, oleks ametnikel ja ametiasutuste töötajatel võimalik teha igas aastas tunduvalt rohkem töötunde või saaks vähendada ametnike ja töötajate arvu. Samuti ei pea ametnike ja ametiasutuse töötajate puhkuse kestus erinema erasektori töötajate minimaalsest puhkuse kestusest.

«Põhipuhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks, siis peaksid kehtima ühesugused minimaalsed põhipuhkuse tingimused kõikidele töötajatele sõltumata sellest, kas nad töötavad näiteks ametnikena, ametiasutuses töötajatena või erasektoris töötajatena,» rääkis Palts.

Tema sõnul pole töö ametnikuna või ametasutuse töötajana kurnavam kui erasektoris, mis õigustaks automaatselt pikemat põhipuhkust. Samuti on ametnikele ja ametiasutuste töötajatele pakutav palk ning muud töötingimused Paltsi hinnangul konkurentsivõimeline erasektori pakutavate tingimustega. «Ja kui mõne ametiasutuse puhul see ei ole nii, siis tuleks parandada töötingimusi, mitte pakkuda automaatselt pikemat põhipuhkust. Meile ei ole ka teada, et sarnane pikendatud põhipuhkus kehtiks laiemalt Euroopa Liidus. Pigem olid sellised soodustused tavalised mõnedes Ida-Euroopa riikides pärast iseseisvuse taastamist, kuid neist on loobutud, kuna pole leitud neile põhjendusi,» ütles ta.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ametnike pikemal puhkusel on omad kindlad põhjused, kompenseerimaks piiranguid ja erikohustusi, ning puhkusepäevade lühendamise kohta poliitilist kokkulepet praegu ei ole.