/nginx/o/2024/09/30/16388248t1h5e8d.jpg)
ERR avaldas Lauri Läänemetsa artikli, mis lõi sotsiaalmeedias emotsioonid lõkkele. «See tunne, kui oled päev otsa uudistest ja seadmetest eemal olnud, aga just sel päeval juhtub midagi vapustavat. Kardan, et homme pannakse jõed teistpidi voolama ning partei hakkab käsitsi juhtima sipelgate tegevust metsas,» seisis Marti Aaviku Facebooki seinal.
ERR avaldas neljapäeval artikli, kus siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets teatas: «Need ajad, kus turg asjad ise paika pani, on läbi.»
Avaldus tekitas Facebookis värvika arutelu ning mitmed ühiskonnategelased ja ettevõtjad jagasid teravaid kommentaare.
«Selge, võtame teadmiseks. Nüüd tuleks vaid täpsustada, millistes aspektides turuvaba süsteem meid suunama hakkab: kas tuleb hinnakontroll, palgakontroll, ostuload, seltsimehelikud jaotus- ja tarbimiskomiteed või korraldame igaks juhuks ka seda, kes kellega käib ja abiellub? /.../ Võimalusi on ju palju,» kirjutas Armin Semiskar irooniliselt.
Rahandusminister Jürgen Ligi Reformierakonnast vastas Läänemetsa sõnadele: «Täpsustuseks, et vabariigi valitsus siiski ei otsustanud täna ega ole otsustanud kunagi varem, et turumajanduse aeg on läbi.» Ta lisas, et valitsus ei kavatse sellist ettepanekut päevakorda võtta.
«Läänemetsa tuleb kiita aususe eest. Nüüd on vähemalt valitsuse majanduspoliitika avalikult välja hõigatud ja asi selge. Muidu minusugune ei saanud aru, kas turumajandus meil kehtib või mitte. Koolidesse poliitökonoomia ja elu läheb edasi. Kvoodid on. Varsti on tootmisplaanid. Ja siis ... toidutalongid,» lisas Indrek Neivelt irooniaga.
Ingrid Pakats võttis sõnal sabast kinni: «Mul veel eelmisedki talongid alles. No ei õnnestunud nende eest kaupa saada…»
Ettevõtja Raivo Kütt kommenteeris Läänemetsa otsekoheselt: «Meenub legendaarne ütlus Eesti filmiklassikast: «See inimene on hull!» Kaua Reformierakond kannatab veel bolševikke valitsuses? Vabandage, aga mina ei taha talongiaega tagasi!»
Andri Avila nöökis, et ta ei teadnud oodata, et tegemist on plaanikomitee taasloomisega, mille peale Peeter Koppel lisas: «…WC-paberit peab ilmselt ka varuma. See kipub plaanimajanduse kontekstis esimese asjana defitsiidiks muutuma!»
Naljahambaid oli veel. Mihkel Kukk võttis nõuks Läänemets koolitusele suunata: «Kas teda kuhugi Põhja-Koreasse või mõnda teise mitte turumajandusel toimivasse riiki praktikale ei saaks suunata?»
Meditsiinitehnoloogia ettevõtja Ain Aaviksoo kirjutas: «Viimati üks minister märkis, et aitab ettevõtjatel bürokraatiat vähendada nii, et kõik bürokraatia jääb alles /.../ Jääb vaid oodata, milline on pikk plaan.»
Vootele Päi jagas Aaviksoole soovitusi: «Soovitan lugeda klikikiimas pealkirjadest kaugemale, Ain, ehk siis tuleb ka mõte juurde. Sa peaks ka omast kogemusest teadma-mäletama, et mistahes pealkirjade kontekstivaba võimendamine on… no nagu klamüüdia näiteks. Kergesti leviv, iseasi kas vajalik või edumeelne.»
Aaviksoo vastas: «Hea Vootele, kui ikka minister ütleb, et need ajad on läbi ja valitsus hakkab majandusarengut suunama, siis seda saab küll mõista muuhulgas ka niimoodi, nagu toimetaja selle on pealkirjastanud.»
Toomas Mattson jagas ERRi artiklit kommentaariga: «Fikseerigem see hetk ajaloos.»
Avaldus sütitas kommenteerijaid. Kristina Märtin tsiteeris Otto von Bismarcki kõhedust tekitavaid sõnu: «Enne kui ehitada sotsialismi, tuleb selleks leida riik, millest pole kahju.»
Kaarel Ots viitas sotsiaalmeedias Karl Marxi tsitaadile: «Juhuks kui kellelgi jäi kahe silma vahele – tulemas on suur edulugu! Igaühele tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi.»
Kommentaarides lisati: «Revolutsiooniline madrus on rääkinud…» ning «Uskumatu. Sotsidest muud ei olekski lootnud, aga et ka Reformierakond on kommunismi ehitamise eestvedaja.»
Mitu kasutajat väljendas muret riigi võimaliku liigse sekkumise üle majandusse. Indrek Särg kirjutas: «Tundub, et see inimene on hulluks läinud. Majanduse riikliku suunamise tulemusi saame näiteks Estonian Airi/Nordica puhul kõik ise näha.»
Steven Kanarbik lisas: «SDE esimees võiks oma partei nime muuta. Eesti Kommunistlik Partei sobiks neile ideaalselt erakonna nimeks.»
Diskussioon Läänemetsa avalduse ümber jõudis uuele tasandile, kui Reformierakonna poliitik Maris Lauri avaldas teravat kriitikat oma Facebooki seinal. «Ma saan aru, et noormees Läänemets ei mäleta nõukogude aega. Ilmselt jooksis ka ajalootund kõrvust mööda. Vist pole ka vanemaid inimesi kuulanud. Seetõttu ei saa aru, mida suust välja ajab,» kirjutas Lauri, viidates Läänemetsa kommentaaridele turumajanduse kohta.
Lauri jätkas vürtsikalt: «Ilmselt tundub talle uhkelt kõlavat see, et saab öelda, et tänu temale tuleb siia purskkaev, sinna pargipink ja kolmandasse kohta ausammas. Valijale kohe meeldib! Ja kui saab anda veel raha, palju ja rohkelt – mis sellest, et teiste oma –, siis oled ju lausa kangelane! Ja kujutad ette: saab öelda, et tänu minule võeti neilt vereimejatelt ettevõtjatelt rohkem raha ära – siis tuleb lausa õnn õuele.»
«Noormees võiks kiirelt ajaloos järeleaitamistunde võtta – tal enda erakonnaski inimesi, kes mäletavad, mida mitteturumajanduslik elu tähendas,» vihjas Lauri sellele, et Läänemetsa väljaütlemised pole lihtsalt teadmiste või elukogemuse puudusest tingitud, vaid võib olla midagi enamat: «Eks peagi paistab, kas minu hüpotees osutub tõeks!»
Sotsiaaldemokraatide peasekretär Vootele Päi vastas sellele teravalt: «See teadlikult tegelikku konteksti ignoreeriv õelus tuleb sinult, Maris, pisut ootamatult. Lauri [Läänemets – toim] pidas oma jutuga silmas meetmeid, mida riik võtab kasutusele ettevõtluskeskkonna parandamiseks, muuhulgas sinu erakonna ministrite pakutuna.»
Päi heitis Laurile ette Läänemetsa sõnade kontekstist väljarebimist ja demagoogiat: «Selline noormees-stiilis pisendamine ja demagoogia võimendamine poleks stiil, mida sult oleks oodanud.»
Lauri vastas omakorda: «Ma olen muidu kannatlik inimene, aga kui asi muutub süsteemseks, siis tõesti viskab üle. Kui erakonna juht niimoodi libastub, ja seda ikka ja jälle, siis ei ole see juhus, ei ole ka kellegi mööda pandud pealkiri või valetõlgendus. See on selge arusaamine või siis sihilik käitumisviis. Ootan ja vaatan – nagu öeldud, mul on hüpotees. Tõestage, et eksin.»
Vootele Päi vastas Laurile: «Maris, see ässitustöö on praegu selgelt pahatahtlik, sest reformierakondlased on viimased inimesed, kellele peaks selgitama, kuidas tsitaadist saab pealkirja teha nii, et see algse tsitaadiga igasuguse seose kaotab, kontekstist rääkimata. Nii see praegusel juhul ka on ja isegi pealkirja pannud toimetaja ei eita, et pealkiri õhutab negatiivset konnotatsiooni.»
Pärast kriitikat selgitas Läänemets oma seisukohta Facebookis: «Eestis on turumajandus ja see on hea. Teist süsteemi ma ette ei kujutaks.» Ta täpsustas, et rääkis praegusest olukorrast, kus vaba turg ei toimi piirangute tõttu, nagu Ukraina sõda ja sanktsioonid.
«See ei ole puhas konkurents, vaid riigi sekkumine ja majandusarengute suunamine. Seda peab ka Eesti tegema,» rõhutas ta. Kuigi Läänemets püüdis oma mõtet selgitada, siis diskussioon sotsiaalmeedias jätkus veelgi elavamalt.
Sõnasõja alguseks võib pidada neljapäevast valitsuse pressikonverentsi, kus peaminister Kristen Michal teatas, et valitsus hakkab iga kahe nädala tagant majandusteemalisi arutelusid pidama. Siseminister ja sotside juht Läänemets märkis, et riigi roll majanduse suunamisel suureneb ja turumajanduse nähtamatu käe ajastu lõppeb. Valitsuse eesmärk on kaasata avalik ja erasektor ning kujundada otsused, mis suurendavad Eesti konkurentsivõimet.
Debatt riigi rolli üle majanduses näib sotsiaalmeedias jätkuvat. Ühed näevad Läänemetsa sõnades ohtu naasta plaanimajanduse ja talongide juurde, teised aga peavad seda vajalikuks riigi sekkumiseks keerulisel ajal. Nii või teisiti on selge, et teema on pakkunud rohkelt mõtteainet ja erinevaid värvikaid seisukohti.
/nginx/o/2024/07/18/16228405t1h5497.jpg)