Riigikohus: hüvitis tehnovõrkude talumise eest on liiga väike

Elektriliinid Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks seadusesätted, mis näevad kinnistu omanikele ette liiga väikese hüvitise tehnovõrkude ja –rajatiste talumise kohustuse eest.

Õiguskantsler pöördus detsembris riigikohtu poole taotlusega tunnistada paljud seda tasu reguleerivad seadusesätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Maa omanikel ei ole üldjuhul võimalik vabalt kasutada tehnovõrgu ala ning selle kaitsevööndisse jäävat maad. Selle eest ettenähtav tasu ei ole õiguskantsleri kinnitusel aga piisav hüvitamaks omandiõiguse rikkumist.

Õiguskantsler tõi oma taotluses näite kinnistust, millel paiknevate elektriliinide kaitsevöönd on kokku 1,58 hektarit. Liinide on kaitsevööndi ulatuses asuva metsa maha raiunud, põllumaana seda maad kasutada ei saa.

Kinnistu omanik maksab kaitsevööndisse jääva maa-ala eest maamaksu 7,58 eurot aastas ning tal on õigus saada elektriliini talumise eest tasu 31,6 senti.

Riigikohus nõustus, et igal juhul on tegemist omandiõiguse ebaproportsionaalse piiranguga, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on võimatu ning piirangu eest saadav hüvitis on isegi väiksem kui maamaks.

Riigikohtu hinnangul peaks talumiskohustuse hüvitamisel arvestama milline tehnovõrk või –rajatis kinnistul asub ning milline on selle tegelik mõju kinnistu tavapärasele kasutamisele.

Riigikohus leidis samas, et arvestades üldist huvi saada universaalteenuseid (elekter, gaas, küte jm) mõistliku hinnaga, võib kinnistuomanikele makstav hüvitus olla siiski väiksem piirangu täies ulatuses hüvitamisest.