Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Maksu- ja tolliamet võtab ehitusfirmad luubi alla (2)

Copy
Ehitusplats. Pilt on illustratiivne.
Ehitusplats. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala / Postimees

Ehitusettevõtetele on aasta aega kehtinud kohustus registreerida maksu- ja tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahelad ning objektidele lubatud töötajad –  kohustuse täitmine aitab hoida ehitussektoris ausat konkurentsi, vältida rikkumisi ning vähendada maksuauku.

Ehitusplatsidel tohivad tegutseda ainult nõuetekohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu. 1. oktoobrist 2023 tuleb töövõtuahelaid, ehitustöid ja -objekte uues infosüsteemis registreerida kõikide ehituste kohta, kus tööd kestavad üle 30 tööpäeva ja kus on korraga tööl vähemalt 20 inimest. Kohustus kehtib ka juhul, kui ehitusobjekti või -töö üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva.

MTA arendusosakonna tootejuhi Siim Tamme sõnul on mitteametliku tööjõu kasutamine ja maksuõigusrikkumised sageli töövõtuahela madalamate lülide probleem, millega peatöövõtja ei pruugi olla küll vahetult seotud, kuid sellegipoolest võivad nad teada, et reegleid rikutakse. «Uus süsteem aitab seaduskuulekal ettevõtjal kontrollida nõuete täitmist terves töövõtuahelas,» selgitas Tamm.

Maksu- ja tolliamet on loonud ka töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), kus tuleb peatöövõtjal registreerida ehitusobjekt ning sisestada oma alltöövõtjad. Muu hulgas tuleb igal ettevõttel märkida ära töötajad, keda ta objektile lubab.

Uus süsteem toimib

Aasta jooksul on töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis registreeritud 550 ehitusobjekti. MTA tulumaksu osakonna juhataja Madis Laasi sõnul on uus süsteem ennast õigustanud. «Paljud eeskujulikud ettevõtted on selle kasutusele võtnud. Samas on meile teada ka objekte, mille puhul ei ole registreerimise kohustust täidetud,» tunnistas Laas.

Aasta jooksul on ühtseid ehitusplatsile registreerimise kaarte tellitud üle 23 000. «Ühe standardse kaardi kasutamine on nii peatöövõtjale kui ka töötajale palju mugavam kui mitme erineva objekti põhise kaardi haldamine ja kaasas kandmine. Seejuures ei pea peatöövõtja tegelema ise kaartide väljastamisega ega pidama kaartide ja inimeste kohta tabeleid,» tõdes Tamm.

Ehkki elektrooniline registreerimissüsteem vahetab objektil viibimise andmeid infosüsteemiga automaatselt, tuleb iga objekt esmalt MTA infosüsteemi sisestada. MTA töötab praegu selle nimel, et ühe ehitusloa alusel ehitatavaid objekte ei peaks edaspidi süsteemi eraldi sisestama ja üha rohkem andmeid saaksid süsteemis ehitusregistri kaudu eeltäidetud.

Amet teeb ehitusettevõtetele ka järelevalvet. «Lähinädalail võib meid senisest enam kohata ehitusobjektidel. Järelevalve mõte on veenduda, et kõik ettevõtjad täidaksid oma kohustusi ja esitaksid õigel ajal korrektseid andmeid,» ütles Laas.

Tagasi üles