/nginx/o/2024/06/25/16178865t1h26dc.jpg)
Riigi eelarvepoliitika roll riigi majanduse kujundamisel on mitmetahuline. Neist üks olulisem on majanduse stimuleerimine madalseisu ajal ning selle jahutamine ülekuumenemisel. Ometigi ei ole selle elementaarsena tunduva põhimõtte rakendamine lihtne, sest majanduse madalseisu ning ülekuumenemist on raske mõõta.
Majanduse olukorra hindamiseks tuleb määrata majanduse potentsiaalne tase ehk kui palju suudab majandus täistööhõive puhul kaupu ning teenuseid toota. Vahet, mis jääb potentsiaalse taseme ning tegeliku majandusaktiivsuse vahele, nimetatakse SKP lõheks. Kui see on negatiive – ehk siis majandus opereerib alla oma potentsiaali – on tegemist majandustsükli langusfaasiga. Seda langusfaasi iseloomustavad eratarbimise vähenemine, tööpuuduse suurenemine, palkade langemine, viivislaenude osatähtsuse kasvamine ja maksulaekumiste kukkumine. Tsüklilise majanduslanguse korral on eelarve puudujäägi kaudu võimalik majandust stimuleerida ning seeläbi tagasi majanduse potentsiaalse tasemeni jõuda ning ühtlasi teha ka majanduslangus ühiskonna jaoks vähem valusaks.