/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/04/14672948t1h3750.jpg)
Eurostati andmetest selgub, et mullu importis Euroopa Liit (EL) 2,7 miljonit tonni kohvi väljaspoolt ELi riike, mille väärtus oli 10,6 miljardit eurot võrreldes 2013. aasta 7,3 miljardi euroga.
Enamik 2023. aastal imporditud kohvist pärines kahest riigist: Brasiiliast (921 900 tonni) ja Vietnamist (652 000 tonni).
Neile järgnesid Uganda (206 500 tonni), Honduras (168 800 tonni), India (118 100 tonni), Coloumbia (112 700 tonni), Peruu (83 000 tonni) ja Indoneesia (68 300 tonni).
Umbes kolmandiku sellest impordist tegi Saksamaa (911 300 tonni), sellele järgnesid Itaalia (624 600 tonni), Belgia (278 200 tonni), Hispaania (249 500 tonni) ja Prantsusmaa (184 000 tonni).
Suurimad kohvitootjad olid samuti Itaalia ja Saksamaa
2023. aastal toodeti ELis üle 2,3 miljoni tonni kofeiinivaba või röstitud kohvi (kaasa arvatud kohviasendajad), mis on 15 protsenti rohkem kui 2013. aastal. See kogus tähendab ligikaudu 5 kilogrammi kohvi elaniku kohta. ELi kohvitootmise väärtus ulatus ligi 13 miljardi euroni.
ELi liikmesriikidest tootis Itaalia 2023. aastal kõige rohkem röstitud kohvi – 556 500 tonni ehk 25 protsenti kogu ELi toodangust. Saksamaa tootis 507 700 tonni, edestades Prantsusmaad (139 300 tonni), Hollandit (124 600 tonni), Portugali (49 400 tonni), Belgiat (49 300 tonni) ja Soomet (42 400 tonni).
Need seitse riiki tootsid 2023. aastal kokku 59 protsenti kogu ELi röstitud kohvi toodangust.