/nginx/o/2024/08/08/16276708t1hdd67.jpg)
Tööportaali CV.ee tööturu monitooring näitab, et töötajate ootused rahaliste boonuste suhtes on kõrged – ligi viiendik töötajatest ootab oma töö eest rohkem kui 1000 euro suurust boonust, samas ettevõtete pakutavad boonused on oluliselt tagasihoidlikumad, jäädes enamasti vahemikku 100–200 eurot.
«Töötajad ootavad alati suuremat rahalist tasu oma töö ja pühendumise eest,» sõnas CV.ee turundusjuht Karla Oder. «Tööandjad peavad olema avatud ja selgitama, milliste tingimuste alusel boonuseid jagatakse. Selged kriteeriumid ja läbipaistev süsteem aitavad vältida arusaamatusi ning loovad töötajatele kindluse, et nende panust hinnatakse õiglaselt ja võrdselt, eriti kui tulemused on head ja ettevõttel läheb hästi. See aitab säilitada motivatsiooni ja hoida suhteid tööandjaga positiivsena.»
Nii töötajad kui ka tööandjad peavad rahalist tasu üheks kõige olulisemaks motivaatoriks. Töötajad loodavad saada võimalikult suuri rahalisi boonuseid ning tööandjad toetavad seda rahaliste boonussüsteemide rakendamisega. Siiski vajavad boonustasude määramise põhimõtted selgemat kommunikatsiooni, et töötajad mõistaksid täpsemalt, millised kriteeriumid nende tasu mõjutavad.
Ettevõtted määravad rahalisi boonuseid sageli isiklike tööalaste saavutuste põhjal, kuid olulist rolli mängivad ka ettevõtte üldised majandustulemused ja meeskonna ühine panus tulemuste saavutamisse.
Kuigi palk ja boonused on tähtsad, mõjutavad töötajate motivatsiooni ja rahulolu oluliselt ka mitterahalised hüved ja tunnustus. Kõige olulisemaks peetakse häid suhteid kolleegidega, mida väärtustab 74,1 protsenti vastanutest. Sellele järgnevad paindlik tööaeg 57,4 protsendiga, huvitav ja meelepärane töö 48,4 protsendiga, kaugtöö võimalus 39,7 protsendiga ning toetav juhtkond 36,8 protsendiga.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)