Tarbijahinnad kasvasid septembris aastaga 3,2 protsenti

Aastavõrdluses jätkus kiire hinnatõus ka septembris. Foto: Elmo Riig / Sakala

Statistikaameti esialgsetest andmetest selgus, et Eesti tarbijahinnaindeks kasvas septembris aastavõrdluses 3,2 protsenti ehk samas tempos, mis augustis. 

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on nüüd, võrreldes koroonaeelse detsembriga, ühtlustatud tarbijahinnaindeksi järgi Eestis hinnad 39,8 protsenti kõrgemad.

Samas, augustiga võrreldes tarbijahinnad septembris kahanesid 0,3 protsenti. Kuise hindade languse taga oli Uusküla sõnul mootorikütuse langus ning elektri hinna mõningane odavnemine pärast augustikuist kõrget hinda, mida polnud taas mõnda aega nähtud.

«Eestis annab jätkuvalt tooni hindade ja palkade kohanemine pärast suurt hinnatõusu. Teenuste hinnad tulevad kaupade hindadele järele ning kaupade hinnad veidi odavnevad,» kirjeldas Uusküla. «Vaikselt annab märku juba ka järgmise aasta maksutõusude mõju. Ettevõtjad koostavad eelarveid ning kulubaasi tõus seoses automaksuga, tulumaksu tõusuga ja oodatava hinnatõusu kompenseerimisega töötajatele vajab ettevõtete kasumlikkuse säilimiseks taas kõrgemate hindade kehtestamist.»

Uusküla prognoosis, et aasta viimastel kuudel jätkub selle aasta põhitrend, kus omavahel kaalutakse kokku impordi odavnemine ning kodumaiste kulude tõus, mis määrab ära, kui palju kuust kuuse hinnad tõusmas on. «Perede eelarved on jätkuvalt pingelised. Palgatõus sel aastal ületab hinnatõusu, kuid järgmisel aastal on oodata reaalse netopalga langust just hindade suure tõusu tõttu. Kuna kodumaist nõudlust on jätkuvalt vähe, siis mastaabisäästu oodata ei ole ning peamiselt tuleb tegeleda kulude kokkuhoidmisega ja ettevõtete tegevuse efektiivsemaks muutmisega. Mida vähem suudetakse hindu tõsta, seda edukam on ettevõte ja tervikuna Eesti majandus.»