Jaekauplused: tarbijate madal kindlustunne lükkab taastumise edasi

Jaekaubandus Foto: Remo Tõnismäe

Nii Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä kui ka Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson leiavad, et jaekaubanduse müügimahu kahanemise suurimaks mõjutajaks on inimeste ostujõu ja kindlustunde vähenemine.

Kilpiä sõnul on eelkõige väiksemaks muutunud tööstuskauba ostmine. «Norstat viis Prisma tellimusel ajavahemikus 10.-22. septembril 2024 läbi uuringu, mille tulemustest näeme, et 18% vastajatest hindab oma toimetulekut praeguses majandusolukorras halvaks ning 51% rahuldavaks, kusjuures tulemus on mõnevõrra madalam kui kahes eelmises kvartalis. Võrreldes eelmiste kvartaliga on märgatavalt rohkem neid, kes usuvad et olukord muutub halvemaks - pessimistlikuma tulevikuootusega on 37% vastajaid, mida on 8% rohkem kui eelmises kvartalis. Olukorra paranemist usub 18% vastajatest, mida on 6% vähem kui eelmises kvartalis,» tõi ta välja septembris läbiviidud uuringu tulemused.

Lisaks selgus Norstati uuringust, et toidukorvi puhul lähtutakse jätkuvalt eelkõige hindadest. «63% küsitletutest teeb oma ostukorvi valikuid peamiselt hinna põhjal, 35% vastajatest peab hoolega oma ostusid kaaluma, ja 10% on sunnitud kas aeg-ajalt või tihti hinna tõttu ostudest loobuma.»