Välismajanduskeskkond on endiselt habras

Eesti väliskaubanduse puudujääk kahekordistus veebruaris. Illustratsioon: Allikad: statidtikaamet, Postimees, pangad

Ehkki eurotsooni võlakriis on veidi leevenenud, on majanduskeskkond endiselt habras ja see rõhub ka Eesti majandust. «Kuigi esimesed kevadised mahlad on Euroopa Keskpanga abiga taas liikuma pääsenud, võtab talve taandumine veel aega,» iseloomustas praegust olukorda SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

«On näha esimesi stabiliseerumise märke majanduses, mille põhjal võib loota, et asjad enam kuigi palju halvemaks ei lähe,» nentis Arumäe ning lisas, et krediidituru ränk kokkukukkumine hoiti ära ja seetõttu võib arvata, et majanduslangus piirdub nende riikidega, kes on praegu võlakriisi keskmes.

Vaatamata eurotsooni majandusväljavaate väikesele paranemisele alandas rahandusministeerium aprilli alguses Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi varasemalt kahelt protsendilt 1,7-le.

«Vaatamata tulevikuväljavaadete stabiliseerumisele toetab väliskeskkond nii sellel kui ka järgmisel aastal Eesti majandusarengut siiski varem oodatust tagasihoidlikumalt,» kirjutab rahandusministeerium kevadprognoosi kommentaaris.

Jäine õhk Rootsist

Ministeeriumi analüütikutega samasugusel seisukohal on ka Swedbanki analüütik Annika Paabut. Swedbank alandas Eesti majanduskasvu prognoosi varasemalt kolmelt protsendilt 2,7-le. «Eesti ekspordil, mille kaudu välismajandus ennekõike Eesti majandust mõjutab, on läinud vaatamata kõrgele määramatusele ja Euroopa riikide majanduste jahtumisele üpriski hästi,» tõdes Paabut.

«Ulatusid ju ekspordimahud eelmisel aastal pea 100 protsendini SKTst, mis on ajalooliselt (ja ka rahvusvahelises võrdluses) väga kõrge osakaal,» jätkas Paabut. «Seetõttu ei usu me väga kiiret ekspordimahu kasvu jätku sel aastal, ent samas on pärast kahte aastat üle 20-protsendilist kasvumäära ja ajalooliselt kõrgeimalt tasemelt väga keeruline sarnase kasvumääraga jätkata.»