/nginx/o/2023/04/14/15256398t1ha713.jpg)
29. septembril tähistatakse rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva, et parandada inimeste teadmisi toidukao probleemidest. Eesti statistika näitab, et raiskamine kasvab – ühe inimese kohta läheb igal aastal prügikasti keskmiselt 61 kilo toitu, millest ligi 42 protsenti saaks tegelikult vältida. Seejuures viskab üks pere aastas ära 149 kilo toitu, millest 63 kilo oleks saanud ära kasutada.
«Eestis näeme kahjuks selgelt, et toidu raiskamine suureneb – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on perede toidujäätmete hulk kasvanud 33 protsenti. Meie igapäevane tarbimine vajab muutust, et vältida toidu äraviskamist. See ei ole oluline mitte ainult raha, vaid ka keskkonna pärast – toidujäätmed on üks peamisi kasvuhoonegaasi heitmete põhjustajaid,» ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.
Pürgikasti rändavad Eestis peamiselt aed- ja juurviljad (32 protsenti), valmistoidu jäägid (23 protsenti) ning puuviljad ja marjad (18 protsenti). «Keskmine Eesti pere viskab igal aastal ära 330 euro väärtuses toitu, suuremate perede puhul ulatub see summa koguni 504 euroni. Praeguses majanduslikus olukorras, kus paljudele inimestele on iga euro oluline, on see märkimisväärne kulu,» selgitab Bats.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)