/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/09/29/16386276t1ha516.jpg)
Kaubandus-tööstuskoda ei toeta järgnevale kahele aastale kavandatud kahte 5-protsendist alkoholiaktsiisi tõusu, sest eelnõu mõjuanalüüsist vaatavad vastu olulised puudused.
Kaubanduskoda saatis rahandusministeeriumile kirja, milles andis teada, et on vastu alkoholi aktsiisimäära tõstmisele 5 protsendi võrra nii järgmise aasta 1. juulil kui ka täiendavale 5-protsendisele tõusule 2026. aasta jaanuaris.
«Nimelt näeme, et seletuskirjas ei ole mõjuanalüüs piisavalt kvaliteetne järeldamaks, et täiendav alkoholi aktsiisimäära tõus toob riigieelarvesse näiteks 2026. aastal 22 miljonit eurot lisatulu,» kirjutab koda enda kodulehel avaldatud kirjas.
Kui arvestada kõrget inflatsiooni, kõiki tulevasi maksutõuse – sealhulgas käibemaksu tõusu – ning piirikaubanduse mõju, näeb koda, et aktsiise ei ole mõistlik tõsta eelnõuga soovitud tempos.
«Juhtisime tähelepanu, et 2023. aastal kehtestatud aktsiisitõusu prognoositud tulud ei ole realiseerunud, sest selle aasta esimese seitsme kuuga on alkoholiaktsiisi laekunud umbes 18 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal sama ajaga,» põhjendab koda.
Kaubanduskoda palus rahandusministeeriumil täiendavalt hinnata eelnõuga kaasnevaid mõjusid piirikaubandusele, salaalkoholi- ja tubakatoodete levikule ning maksutulu laekumise prognoose.
Koda märgib, et Eesti ja Läti alkoholiaktsiiside tasemed muutuvad kiire ja järsu tõusu järel märgatavalt erinevaks. Eestis tõuseb plaani kohaselt õlleaktsiis 17,83 euroni, aga Lätis vaid 9,8 euroni.
Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, kuidas leitakse seletuskirjas sellest hoolimata, et piirikaubanduse mõju maksulaekumisele aktsiiside tõstmisel on väike, kui samas seletuskirjas märgitakse, et järgmise aasta juulisse plaanitud aktsiisitõus suvisel puhkuste ajal koosmõjus käibemaksutõusuga võib anda tõuke piirikaubanduse jõulisele kasvule.
«Samuti on seletuskirjas välja toodud, et ka senise aktsiisitõusu mõju on viinud turistide ostude vähenemisele ning eriti on langenud lahja alkoholi müük,» kirjutab koda. «Lisaks ei ole seletuskirjas välja toodud arvutuskäike, kuidas ja mis alustel on näiteks 2026. aastaks plaanitud 22 miljoni euro suurune positiivne alkoholiaktsiisi mõju eelarvele. Seejuures seletuskirja kohaselt 2025. aastal justkui samade faktorite alusel aktsiisitulu väheneb.»
Samuti ei leia koja sõnul seletuskirjast analüüsi, kuidas bensiiniaktsiiside tõstmise puhul Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi ülevõtmine bensiini hinnale mõjub. Eelnõu seletuskirjast puudub ka analüüs, millist mõju avaldavad plaanitavad alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiiside tõstmised koostoimes majandusele ja ettevõtjatele.
Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu mõjuhinnang vajab oluliselt täiendamist ning alles mõjuanalüüsile toetudes on võimalik hinnata, kas üldse ja kui palju on mõistlik aktsiise tõsta. Kui muudatuste tulemusel riigi tulud ei suurene või hoopis vähenevad, siis pole seaduse muutmisel mõtet.
Koda tegi ettepaneku jätta ära järgmise aasta 1. juuliks plaanitud aktsiisitõusud ning seletuskirjas põhjalikumalt analüüsida, kas ja millises ulatuses on mõistlik tõsta aktsiise aastatel 2026–2028. Ka paneb koda ette peatada eelnõu menetlus ning jätkata koostöös huvigruppidega aktsiiside tõstmise arutelu pärast täiendavate analüüside läbiviimist järgmisel aastal.