Eesti e-residentide seas on hulgaliselt Vene kodanikke

Eesti-Venemaa piir Narvas. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Kuigi Eesti on oluliselt piiranud ja piirab veelgi Venemaa ja Valgevene kodanike võimalusi kasutada äri ajamiseks e-residentsust, on sel teel Euroopa Liidus tegutsevate isikute seas jätkuvalt tuhandeid nende riikide kodanikke, kirjutab ERR.

«Kõige olulisem samm piiramaks Venemaa ja Valgevene kodanike ettevõtlust Eestis sai tehtud 2022. aasta märtsi alguses, kui valitsus otsustas nende riikide kodanikele esmaseid e-residentsuse digi-ID-sid enam mitte väljastada. See oli üks esimesi otsuseid, mis valitsus toona reaktsioonina täiemahulise sõja puhkemisele Ukrainas ära tegi,» ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) rahvusvaheliste teenuste divisjoni e-residentsuse riskijuht Oscar Õun ERR-ile.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnitusel jätab PPA suure osa pikendamistaotlustest rahuldamata. Käesoleval aastal on saanud negatiivse otsuse umbes 70 protsenti Venemaa ja Valgevene kodanikest, kes on soovinud e-residentsust pikendada, ütles PPA esindaja ERR-ile.