Eesti sügavaim soojuspuurauk avab uue energiasäästu ajastu

Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergeetika osakonna juhataja Aivar Auväärt paigaldamas Roosna-Allikul maasoojuspumpa. Foto: Tairo Lutter

Eestis on rohelisest energiast rääkides justkui kahe silma vahele jäänud maasoojus, kuid just maa­põue energia kasutamine aitaks Põhja- ja Kirde-Eesti kivisel pinnal kütmisel kokku hoida miljoneid eurosid ning vähendaks sõltuvust fossiilkütustest.

Hästi lihtsalt seletades on maapõueenergia kivimites salvestunud soojuse kasutamine hoonete kütmiseks ja jahutamiseks. Soojusenergia pärineb Maa moodustumisel tekkinud soojuse ülejäägist, radioaktiivsete elementide lagunemisest ning väiksemal määral päikeseenergia salvestamisest. Põhja-Eestis on liivakivi ja savi alla ladestunud suure tiheduse ja kõrge soojusmahtuvusega graniidikiht. Kuigi graniit on üldiselt väga tihe kivim, on selles tihti väikesi lõhesid ja poore, kus võib liikuda ka vesi ja kui see soojeneb, aitab graniidi massiivsus hoida soojust pikka aega.