Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

ÜKS PALGARALLI PÕHJUSEID Eesti ettevõtted eelistavad oma töötajatele tööjõu üleostmist

Copy
Tänapäeval on keevitamine nii spetsiifilisi oskusi ja kvaliteeti nõudev töö, et ilma pideva koolituseta keevitajad enam hakkama ei saa, mistõttu need spetsialistid on masinatööstuses kõrges hinnas.
Tänapäeval on keevitamine nii spetsiifilisi oskusi ja kvaliteeti nõudev töö, et ilma pideva koolituseta keevitajad enam hakkama ei saa, mistõttu need spetsialistid on masinatööstuses kõrges hinnas. Foto: Ain Liiva

Kuigi Eesti on sarnaselt Hollandi, Rootsi ja Taaniga Euroopa võrdluses üks pikema tööelueaga riike, jääme tootlikkuselt maha enamikust Euroopa riikidest. Selle üks põhjus on nii töötajate puudulik haridus kui ka tööjõu ülesostmisega kaasnev palgaralli, selgus konkurentsivõime eksperdikogu koostatud raportist.

Raportist selgus, et Eesti tööjõu tootlikkust pärsib tööjõu liigne voolavus, mis 2022. aasta andmetel on Euroopa üks suuremaid. Eestis vahetab keskmiselt üle 10 protsendi töötajatest aasta jooksul töökohta, samas kui Euroopa-üleselt jääb tööjõu voolavus alla 9 protsendi. Eestis oli keskmine ametikoha tööstaaž alla 8 aasta, samas kui Euroopas tervikuna oli see üle 10 aasta. Ülemäärane tööjõu voolavus tõukab tagant palgarallit, kuid ei tõsta tootlikkust.

Kuid töökogemus ühel töökohal muutub järjest olulisemaks, kuna järjest teadmiste- ja tehnoloogiamahukamaks muutuv töö nõuab pikemat pühendumist, et töötaja jõuaks omandada töövilumusi. Kuid Eestis eelistavad paljud tööandjad jätkuvalt töötajaid üle osta, selmet arendada oma töötajaid. Paraku näitavad uuringud taolise käitumise mõttetust.

Tagasi üles