Vanametalli hind on kuuga veidi langenud

Viljandi Kuusakoski vanametalli kokkuost. Foto: Marko Saarm

Vanametalli hinnad on viimase kuu ajaga veidi langenud, selgub Kuusakoski statistikast.

Gabariitse terase eest saab septembris 230 eurot tonni eest, samas kui kuu varem oli hind 240 (langus neli protsenti). Aastases võrdluses on siiski hind püsinud sama.

Romusõiduki 200-eurone tonnihind on kuuga teinud läbi seitsmeprotsendise languse, aastases võrdluses aga on hind sama.

Vase tonni eest sai augustis 6650 eurot, septembris aga 6700 ehk kasv on ühe protsendi jagu. Aastases võrdluses on vase hind seitse protsenti ülespoole liikunud.

Alumiiniumvalu tonn maksis augustis 1450 eurot ehk sama palju kui ka septembris. Aastases võrdluses on hinnakasv koguni 14 protsenti.

Messingi tonnist maksti augustis 4370 eurot ehk sama palju kui septembris. Aastases võrdluses on hinnatõus kaks protsenti.

Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa märkis, et kui Euroopa Keskpank langetas hiljuti intressimäärasid, siis see tõi kohe tõusu finantsturgudele. «USA Föderaalreserv astus veel julgema sammu, kärpides baasintressimäära 50 baaspunkti ja tõmbas omakorda aktsiaturu käima. Küsimus on nüüd vaid selles, kui kaua mõju jätkub. Paraku tundub, et pikka hoogu on vähevõitu ning kõigi pilgud on suunatud USA ja Hiina majanduskasvule või langusele. Kaks sammu edasi, kaks sammu tagasi,» kommenteeris Kollamaa.

Tema sõnul on Hiina erakordse järjekindlusega hädas nõrga kinnisvaraturu, väheneva kasvu ja tarbijate hõreda tundega. «See on õhutanud deflatsioonihirmu ja üldiselt ka metallide nõudluse vähenemist. Rauahinnad on seepärast langenud kahe aasta madalaimale tasemele,» rääkis Kollamaa.

Goldman Sachs langetas nii rauamaagi kui ka vase hinna ootusi järgmiseks aastaks, kuna tööstuslik tootmine ja ehitus ning rohelisele majandamisele üleminek ei edene varem eeldatud turbokiirusel, mistõttu tekib ülejääk. Samas maailma suurim kaevur BHP ennustab, et tehisintellekti buum pigem süvendab vasepuudust – energiamahukam andmetöötlus suurendab ülemaailmset vasenõudlust tasemeni, et on tarvis lausa häirekella lüüa, selgitas Kollamaa.

«BHP hinnangul võib andmekeskuste ja tehisintellekti lahenduste kasv 2050. aastaks ülemaailmset vasenõudlust suurendada 3,4 miljoni tonni võrra aastas. Praegu moodustavad andmekeskused vähem kui ühe protsendi vase nõudlusest, kuid 2050. aastaks eeldatakse, et see on 6–7 protsenti. Andmekeskused ise tarbivad küll järjest vähem vaske, aga elektrienergia nendeni jõudmine on vasemahukas. BHP prognoosib, et ülemaailmne vasenõudlus kasvab 2050. aastaks 52,5 miljoni tonnini aastas, võrreldes 30,4 miljoni tonniga 2021. aastal. See tähendab 72-protsendist kasvu,» ütles Kollamaa.

«Siin sekundeerib veel Bank of America (BofA) Securities, kes prognoosib, et vase hind liigub järgmise aasta lõikes tõusutrendil, kuid samal ajal rauamaagi hind langeb,» jätkas Kollamaa. «Nikkel langeb ka endiselt ja praegu on hind lausa ebatavaliselt madal, kuna ülemaailmsed varud on suured. Üheks põhjuseks võib olla aina jõulisem keskendumine vanaraua ringlussevõtule, mis vähendab nõudlust uute toorainete järele. Seevastu alumiiniumi hind püsib muidu hääbunud majanduses suhteliselt tugevail jalul.»

Eesti vanametallituru suurus on 350 000 – 400 000 tonni aastas. AS Kuusakoski on Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kes suunab taaskasutusse umbes poole Eesti vanametallist. Kuusakoskil on Eestis 12 teeninduspunkti: Haapsalus, Jõhvis, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Võrus.