SELGEM VÕI SEGASEM ⟩ Kuidas töötu uue korra järgi raha kätte saab?

Ravikindlustuse jaoks peab töötu jätkuvalt töötukassasse minema, aga raha võib saada kord töötukassast, kord kohalikust omavalitsusest. Foto: Madis Veltman

Täna andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teada, et vana töötuskindlustushüvitise süsteem läheb täielikule muutmisele. Ministeeriumist selgitatakse, millal tuleb abi minna küsima töötukassasse ja millal kohaliku omavalitsuse juurde.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis teada, et senise töötukindlustussüsteemi hakkab asendama üks baasmääras töötuskindlustushüvitis.

«Praegu kehtiv töötushüvitiste süsteem on loodud enam kui 20 aastat tagasi ega vasta enam eesmärkidele ja praegustele vajadustele. Lisaks täidab töötutoetus praegusel kujul osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada,» nentis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) Tema sõnul on uus töötuskindlustussüsteem inimese jaoks arusaadavam ning õiglasem.

Muudatus seisneb ühelt poolt selles, et inimesed võivad nüüd ise omal algatusel töölt ära tulla ja kui neil on 8 kuud täis töötatud, saavad nad hüvitist. Siiani anti seda raha ainult koondamiste puhul. Siis tuleb minna töötukassasse nagu siiani. Aga kellel jääb staaažist puudu, peab minema kohaliku omavalitsuse juurde toimetulekutoetust küsima.

Teine ja riigi vaatest suurem muudatus puudutab seda, kust raha tuleb. Praegu kehtivat töötutoetust makstakse riigieelarvest. Töötutoetuse maksmise lõpetamisel vähenevad kulud riigieelarves 2026. aastal 40,6 miljoni euro võrra, 2027. aastal umbes 63,8 miljoni ning aastal 2028 ca 68,5 miljoni euro võrra. Raha ei tule enam riigieelarvest vaid inimeste töötukindlustusmaksetest. Kui aga seal piisavalt raha pole? Siis näitab aeg, mis saama hakkab.

Muudatuse tulemusel makstakse töö kaotusel inimesele kas praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib neil, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster selgitas, mida inimesed seadusemuudatuse korral tegema peavad hakkama. Seadus jõustuks praeguste teadmiste kohaselt 2026. aastal.

Kuidas on ravikindlustusega? Kus ennast arvele võtma peab?

Kui inimene on töötuna arvel Töötukassas (olenemata sellest, mis tüüpi hüvitist ta saab), siis kaasneb sellega automaatselt ka ravikindlustus, ehk selleks eraldi midagi tegema ei pea.

Ka pikaajaliste töötute puhul - kui ma olen nt 2 aastat töötu olnud, aga olen töötukassas töötuna arvel, siis mul on jätkuvalt ravikindlustus olemas.

Kui ma 2 aastat pole tööl käinud, töötukassas töötuna arvel ei ole ja saan toimetulekutoetust - siis mul ravikindlustust pole. Aga tänane praktika on see, et KOV-id suunavad kõik töötud töötukassasse ja muidu toimetulekutoetust ei määra. Eesmärk on ikka see, et tööealised ja -võimelised inimesed osaleksid tööturul, või vähemalt pingutaksid selle nimel.

Puust ja punaseks: lähen töölt ära - kuhu taotlus sisse anda?

Juhul kui inimese töötuskindlustusstaaž* on olnud 1+ aastat ja tema töösuhe lõppes nö sunnitult (nt koondamine), hakkab ta saama sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist – nii nagu praegu.

Juhul kui inimese töötuskindlustusstaaž* on olnud vähemalt 8 kuud, kvalifitseerub ta uuele baasmääras töötuskindlustushüvitisele ning seda sõltumata töösuhte lõpetamise põhjusest. Seega baasmääras töötuskindlustushüvitist saab ka töötu, kelle töötuskindlustusstaaž on näiteks 12 kuud ja enam, kuid ta lahkus töölt näiteks omal soovil või poolte kokkuleppel.

*Neid hüvitisi hakkab inimene saama läbi Töötukassa, kuid selleks tuleb esitada taotlus (sest kõik inimesed ei taha võtta hüvitist, kellel selleks õigus on)

Juhul kui inimese töötuskindlustusstaaž* on väiksem kui 8 kuud ja ta soovib uue töö leidmisel Töötukassa abi, siis tuleb tal end jätkuvalt registreerida töötuks Töötukassas, kuid baasmääras hüvitisele ta ei kvalifitseeru. Kui sellises olukorras vajab inimene igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on tal õigus taotleda toimetulekutoetust. Selleks peab ta pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.

*Korrektsuse huvides ma ütleks siin tööstaaži asemel töötuskindlustusstaaž, kuna tööstaaži all võib mõelda ka sellist töötamist, mille puhul töötuskindlustusmakset ei maksta, näiteks FIE-d, juhtorgani liikmed, notar, KOV-i volikogu liige, kohtunik, töölepinguga töötav pensionär vm. Aga hüvitise saamise eelduseks on töötuskindlustusmaksete tasumine.)