Ministeerium kirjutas seadusesse sisse, et maksud hakkavad jälle Lätti minema

Alkoholiaktsiisist saadav tulu pole riigi jaoks sugugi väike summa: 2023. aastal laekus riigieelarvesse 263 miljonit eurot. Foto: IMAGO/Michael Gstettenbauer

Kui muidu peaks maksu­tõusude eesmärk olema riigieelarvesse raha toomine, siis alkoholiaktsiisi muutmise eelnõusse on tegijad ise sisse kirjutanud, et maksud hakkavad taas Lätti sõitma. Miks seda siis tehakse?

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele aktsiisimäärade muutmise eelnõu. Oodatult on alkoholiaktsiisi tõusule vastu alkoholitootjad, kuid seda osalt väga pentsikul põhjusel: ministeeriumi ametnikud on ise seadusesse sisse kirjutanud, et alkoholiaktsiisi iga-aastane viieprotsendine tõus toob taas kaasa vana hea «maksud Lätti» sündroomi üsna võimsas mahus.

Milles asi?

Alkoholiaktsiisist saadav tulu pole riigi jaoks sugugi väike summa: 2023. aastal laekus riigieelarvesse 263 miljonit eurot. Seda on rohkem, kui loodetakse iga-aastase automaksuga koguda. 2023. aastal moodustas see ca 1,8 protsenti eelarvetuludest. Kui see summa on püsinud ajas üsna sama, siis tema tähtsus riigieelarves aina väheneb. Positiivne on, et Eesti rahvas ongi hakanud vähem jooma.

Kui palju maksutõusudega saada plaanitakse, pole päris selge. Kui rahandusministeeriumi tänavuses suveprognoosis öeldi, et tänavu peaks saama alkoholilembeselt rahvalt kätte 240 miljonit, siis 2025. aastal juba 261 miljonit. Suurem hüpe pidi selle järgi kätte jõudma 2027. aastal, mil aktsiisitõusud senise plaani järgi lõppema pidid – siis oodati riigikassasse 280 miljonit eurot.

Nüüd tehakse seadusemuudatus, millega tõstetakse makse rohkem ja pikemalt.