USA kärpis kõvasti intressimäära. Kuidas see kõik meid mõjutab?

Analüütikud arvavad, et laenukulude vähenemine on õnnistuseks demo­­k­raatide kandidaadile Kamala Harrisele. Foto: Mandel Ngan

Föderaalreserv alandas kolmapäeval baasintressimäära ebatavaliselt palju, korraga poole punkti jagu. Nii aktsiaturud kui kütusehinnad põrkasid üles, sest turgudel eeldatakse, et inimesed tormavad laenuraha odavnedes taas tarbima ja majandus saab kasvuhoogu juurde.

USA meedias kirjeldati otsust kui dramaatilist nihet pärast enam kui kaht aastat kõrgeid intresse, mis aitasid küll taltsutada hinnatõusu, kuid muutsid laenuvõtmise inimestele valusalt kulukaks. Fedi juht Jay Powell kommenteeris, et riigi majandus on heas kohas. «Meie poliitilise hoiaku ümberkalibreerimine aitab säilitada majanduse ja tööturu tugevust ning võimaldab inflatsiooni aeglustumisel jätkuda,» ütles ta, kuid hoiatas, et kui inflatsioon taandub visalt, siis võidakse edasiste langetustega venitada.

«Me ei arva, et USA on intresside langetamisel maha jäänud,» lisas Powell. «Kuid võtke meie järsku otsust kui märki pühendumusest teistega sammu pidada.» Aasta lõpuks eeldatakse, et baasintress langeb praeguselt 4,25–4,5 protsendini ning 2025. aastal 3,25–3,5 protsendini.

Analüütikud arvavad, et laenukulude vähenemine on õnnistuseks demokraatide kandidaadile Kamala Harrisele, kelle kampaaniat on majanduskasvust hoolimata saatnud valijate rahulolematus kõrgete elamiskulude pärast.

USA inflatsioon aeglustus augustis kolme aasta madalaima tasemeni, 2,5 protsendini. Fedi hinnangul alaneb järgmisel aastal hinnatõusu tempo 2,1 protsendini ja jõuab 2026. aastal viimaks kaheprotsendilise eesmärgini. Majandus peaks aga kasvama nii sel kui ka kahel järgneval aastal kaks protsenti.