Ringkonnakohus tegi ärinaise Tiiu Järviste ja Aleksei Dremovi rahapesu süüdistuses otsuse

Riigikohus mõistis ärinaise Tiiu Järviste omastamise katses õigeks. Foto: Liis Treimann

Tallinna ringkonnakohus mõistis neljapäeval Tiiu Järviste ja Aleksei Dremovi rahapesu süüdistuses õigeks, kuid mõistis Andrii Danchaki süüdi rahapesule kaasaaitamises.

Andrii Danchaki karistati kaheaastase vangistusega, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ja vabastati ta tingimisi mõistetud karistuse kandmisest.

Süüdistatavatele heideti ette rahapesu toimepanemist seoses GFC Good Finance Company AS tegevusega. Tiiu Järviste oli aktsiaseltsi nõukogu liige ja esimees, Andrii Danchak juhatuse liige ja Aleksei Dremov kliendihaldur.

Rahapesu eelkuritegu oli jahi Alexandra omastamine, mille kohta alustati Itaalias kriminaalmenetlust. Jaht kuulus äriühingule Crosspoint International Logistics S.A. Jahi kapten müüs selle 20. septembril 2017 3,2 miljoni euro eest äriühingule Crosspoint Ltd. Kaptenil puudus tehinguks volitus ning Crosspoint S.A.-le raha ei laekunud. Crosspoint Ltd. kasutas jahi edasimüügist saadud raha edasikandmiseks erinevatele Hiina äriühingutele GFC kui makseasutuse teenuseid.

Ringkonnakohus leidis, et vaatamata GFC töös esinenud puudustele rahapesu ennetamise meetmete osas ei vasta Tiiu Järviste ja Aleksei Dremovi teod rahapesu täideviimise ega kaasaaitamise tunnustele. Samas hindas ringkonnakohus Andrii Danchaki kui äriühingu juhatuse liikme süüd ja leidis, et tema tegevus aitas äriühingu vahendusel toimepandud rahapesule ehk Crosspoint Ltd. maksekontol kuritegelikul teel saadud varaga tehtud tehingutele kaasa. Samuti leidis ringkonnakohus, et Andrii Danchak tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.

Aasta alguses mõistis riigikohus Tiiu Järvise omastamise katses õigeks ning saatis Tallinna ringkonnakohtule tagasi arutamiseks Tiiu Järviste, Aleksei Dremoviti ja Andrii Danchakki süüdistuse rahapesus. Süüdistuses kirjeldatud sündmuste toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi pidi isik rahapesus süüdimõistmiseks teadma rahapesu objektiks oleva raha kuritegelikust päritolust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul jätsid kohtud tuvastamata ja veenvalt põhjendamata, kas süüdistatavate käitumine vastab rahapesu süüteokoosseisule.

Otsuse võib vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.