Politsei: helkurriba riietel ei asenda helkurit

Helkur Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Eesti inimesed kannavad eeskujulikumalt helkurit kui Läti ja Leedu elanikud, selgus kindlustusseltsi Gjensidige tellitud NielsenIQ uuringust. Samas on politsei- ja piirivalveameti (PPA) sõnul helkurita liiklusõnnetusse sattunud jalakäijate kohta käiv statistika siiski nukker.

Kui 19 protsenti Läti ja 28 protsenti Leedu elanikest kannab alati pimedal ajal helkurit, siis Eestis kannab alati helkurit 55 protsenti elanikest. Sealjuures vaid neli protsenti Eesti inimestest märkis, et nad ei kanna kunagi helkurit, sama märkis 16 protsenti nii Läti kui ka Leedu elanikest.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul on Eesti inimesed suhteliselt tublid helkurit kandma ning selle eest võib tänada ka pikaajalist teavitustööd. «Tänapäeval aitab ka kaasa see, et paljudel riietel on helkurribad või lausa eraldi helkurid küljes. Siiski rõhutan, et helkurriba ei asenda helkurit, sest aja jooksul kaotavad helkurribad oma valgust tagasipeegeldava omaduse,» lisas ta.

Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste sõnas, et helkurita Eesti laiuskraadidel läbi ajada ei saa. «Helkuri kasutamine on A ja O. Kõik autojuhid teavad, kui palju paremini on pimedas märgatav helkuriga jalakäija. Kel helkurit pole, neid lihtsalt ei näe,» ütles ta.

Loigo ja Kirsiste ütlesid kui ühest suust, et helkur on kõige odavam ja lihtsam elukindlustus. «Aga sageli kipume seda elukindlustust unustama, selle kohta kahjuks teavitust meilile ju ei tule,» lisas Loigo.

Liiklusõnnetuste statistika teeb PPA-le muret

Loigo ütles, et helkurit tuleb kanda halva nähtavuse korral või pimedal ajal liikudes, valgel ajal Eestis helkuri kandmise kohutust ei ole ja selle järgi pole ka vajadust. «Liikluses on kõige raskem aeg sügisene periood, kui on vihmane ja pikalt pime ning nähtavus teedel on kehv, enamik traagilisi liiklusõnnetusi juhtub jalakäijatega just sel perioodil,» sõnas ta.

Sama tõdes ka Kirsiste. «Näeme oma praktikast, et kurvad õnnetused juhtuvad tihti just halva ilma ja pimeduse koosmõjul. Nii väike asi, nagu seda on helkur, võib olla tõeline elupäästja,» ütles kindlustusekspert.

Kui vaadata PPA liiklusõnnetuste statistikat, kui palju hukkunud ja vigastada saanud jalakäijatest pimedal ajal helkurit kandsid, siis on numbrid Loigo sõnul üpris mõtlemapanevad. Kahjuks ei saa PPA ka öelda, et viimastel aastatel oleks suuri paranemismärke.

Näiteks sai möödunud aastal liikluses pimedal ajal vigastada 109 jalakäijat, kellest 31 protsendil helkur puudus. Mullu hukkus kümme inimest, neli oli helkurita. Üle-eelmisel aastal sai viga 74 inimest, kellest 38 protsenti ei kandud helkurit. Suri kuus jalakäijat, kellest kolm ei kandnud helkurit. Viimaste aastate must rekord sündis aga 2021. aastal, kui 95st liikluses vigastada saanud jalakäijast 57 protsendil polnud helkurit. Hukkus viis inimest, kellest mitte keegi ei kandnud helkurit.