/nginx/o/2024/09/18/16363596t1h706b.jpg)
Veel kümme aastat tagasi oli krüptovaluuta kui investeerimisvahend enamiku inimeste jaoks praktiliselt tundmatu ning sellesse investeerisid vaid suured entusiastid ja tehnoloogiahuvilised. Täna pakuvad võimalusi krüptosse investeerida mugavad rakendused ning tuntud kauplemisplatvormid.
Kiiresti aset leidnud hoiakute muutust ilmestab hästi ka fakt, et kui keegi ütleb, et tema portfellist osa on paigutatud krüptovaluutasse, siis ei pea ta kartma, et keegi teda imelikuks peab.
Investeerimise seisukohalt on krüptoturg praktiliselt maailma suurima krüptovaluuta bitcoin (BTC) sünonüüm. Umbes 45-protsendilise turuosaga maailma esimene, suurim ja tuntuim krüptovaluuta dikteerib kogu krüptoturu liikumist. Kui bitcoin'i hind liigub üles, tõusevad ka kõik teised krüptovaluutad. Kui BTC langeb, kukub kogu turg. Kuni bitcoin oma domineerivat turuosa hoiab, mõjutab just selle liikumine ka ülejäänud turgu, selgitas Eestis põhineva krüptoplatvormi Kriptomat ärijuht Dejan Davidovic tagasivaatavas turuülevaates.
Igal investoril, kes kaalub krüptosse investeerimist, tasub enne ühegi tehingu tegemist viia end kurssi bitcoin'i ajaloo ja hinnaliikumistega, et mõista, kuidas maailma suurim krüptoraha jõudis veidi enam kui kümnendiga praktiliselt tundmatust tehnoloogiast reaalselt börsil kaubeldava instrumendini. Samuti tasub ajalugu tunda ka oleviku ja tuleviku analüüsimiseks, sest kuigi bitcoin'i on surnuks kuulutatud sadu kordi, on see siiani igast krahhist ja kriisist tugevamini läbi tulnud.
Bitcoin'i võrk loodi 2009. aasta 3. jaanuaril, kui bitcoin’i tänaseni anonüümne looja nimega Satoshi Nakamoto lõi esimese plokiahela ploki, mida tuntakse ka Genesis Blocki ehk «sünniploki» nime all. Tol hetkel oli bitcoin ainuke krüptovaluuta maailmas ning sel puudus ametlik hind, kuna turgu kui sellist krüptovaluutade hinna määramiseks olemas polnud. Järgnevate aastate jooksul pandi aga alus krüptoturule ja bitcoin'i hinnale, nagu me seda täna tunneme.
Üheks esimeseks tehinguks peetakse 12. oktoobril 2009 aset leidnud vahendust, kus bitcoin'i-teemalises foorumis müüdi 5050 krüptomünti hinnaga 4,52 eurot, mis kanti üle PayPaliga. See tegi ühe BTC hinnaks 0,00089 eurot mündi kohta, mis on seni üks madalamaid BTC hindu iial. Tõenäoliselt kõige kuulsam ajalooline tehing leidis aset aga 2010. aastal, kui Laszlo Hanyecz ostis 10 000 BTC eest kaks pitsat. See oli esimene tehing ajaloos, mil krüptovaluutat kasutati füüsilise toote või teenuse eest tasumiseks.
Ametlik ja avalik hind tekkis bitcoin’ile esimese ametliku krüptovaluutade kauplemisplatvormi loomisega, milleks oli 2010. aastal loodud Mt. Gox, kus bitcoin’i oli võimalik osta ja müüa USA dollari ja teiste valuutade eest. 2013. aastaks kauples bitcoin enamiku aastast 130 euro ringis, kuni tõusis aasta lõpus tollase kõigi aegade rekordini 1080 eurot. Perioodi bitcoin'i sünnist 2009. aastal kuni 2013. aasta lõpuni peetakse seega krüptovaluutade esimeseks pullituruks.
Juba esimene pulliturg näitas investoritele kätte paar bitcoin'ile omapärast iseloomujoont, mis paistavad end tänaseni kordavat. Nimelt tõusis BTC hind järsult aasta lõpus – täpsemalt 3. detsembril 2013. Selline aastalõpu tõus on krüptovaluuta hinnas kordunud praktiliselt igal aastal, mil bitcoin'i hind kogu aasta lõikes on tõusnud. Sama nähtus on kehtinud ka vastupidi – kui tegemist on karuturuga ehk perioodiga, kus BTC on langustrendis, leiab suurim langus aset üldiselt just aasta lõpus.
Täna tuntakse bitcoin'i ja teisi krüptovaluutasid nende kõrge volatiilsuse tõttu ning see on tõsi kogu hinnaliikumiste ajaloo jooksul. Suurtele tõusudele järgneb tihtipeale järsk langus. Täpselt nii juhtus 2013. aasta rekordhinnale järgnenud karuturul, mis sai alguse Mt. Goxi häkkimise intsidentist ja viis kogu krüptoturu langusesse kuni 2015. aasta alguseni, kus bitcoin saavutas toonase rekordilise madalseisu 160 eurot.
2015. aasta jooksul aga turg pöördus ning aasta lõpuks oli bitcoin’i hind tõusnud pea 450 euroni, kusjuures suurim tõus tuli taas aasta lõpus. Erinevalt 2013. aastast jätkus 2015. aastal alanud pulliturg ka järgnevatel aastatel, saavutades rekordhinna 17 500 eurot 2017. aasta lõpus. Märkimisväärne oli see, et veel 2017. aasta alguses kauples bitcoin 990 euro juures, mis tähendab, et jaanuarist detsembrini tõusis bitcoin'i hind pea 20 korda.
Taas tuli suurim tõus just aasta lõpus, kui septembri algusest detsembrini tõusis hind 3600 eurolt ligi 18 000 euroni. Tegemist oli märkimisväärse aastaga, kuna bitcoin’i hinna jõudmine kümnete tuhandete eurode suurusjärku ja selle meeletu aastane tootlus tõid kaasa ülemaailmse tähelepanu nii suurinvestoritelt, valitsustelt kui meedialt. Bitcoin’ist ja krüptost ei rääkinud enam ainult entusiastid ja riskiinvestorid, vaid ka taksojuhid ja poliitikud.
Kuigi tagasi vaadates näib 2017. aastani kestnud pulliturg suuresti roosiline, nägid toonased investorid küllaltki hästi sündmusi, mis kogu turgu raputasid. Näiteks kukkus BTC hind äkitselt 2017. aasta septembris, kui ilmnes, et Hiina tahab kogu krüptovaluutade kaevandamise äri tõsiselt reguleerima hakata või isegi ära keelata. Samuti nägi turg mitmeid flash crash’e ehk välkkrahhe, kus hind ühe või teise uudise peale järsult kukub – näiteks krüptobörsi Bitfinex häkk.
Positiivsed tegurid kaalusid siiski negatiivsed uudised üle ning 2017. aasta lõppes bitcoin’i jaoks rekordiliselt hea sooritusega. Nagu varasem ajalugu juba näidanud oli, järgnes ka toona suurele tõusule langus ning 2018. aasta esimese kvartali lõpuks oli krüptovaluuta hind kukkunud juba üle 50 protsendi, millele aitas kaasa Hiina võimude sõnum krüpto kaevandamise keelamise kohta ning aasta lõpetas bitcoin 2900 euro juures – 73 protsenti langust jaanuariga võrreldes.
Uus ralli algas tõeliselt alles 2020. aastal, mil bitcoin’i hind kukkus koos teiste finantsturgudega koroonapandeemia alguses, ent hakkas aasta jooksul uuesti vaikselt tõusma. Üks positiivne hinda mõjutav tegur läbi selle ajaloo on olnud pooldumine ehk umbes iga nelja aasta tagant toimuv sündmus, läbi mille vähenevad bitcoin'i kaevandamisest saadud tulud poole võrra – sisseehitatud nõudlust vähendav mehhanism.
Koroonapandeemiast hoolimata oli 2020. aasta bitcoin’ile äärmiselt positiivne. Krüptovaluutat hakkasid ostma kokku suured ja mõjukad investeerimisettevõtted ning isegi valitsused, samas kui USA valitsuse korraldatud raha juurdetrükk pani inimesi otsima alternatiivseid võimalusi raha väärtuse säilitamiseks. Aasta lõpuks oli bitcoin ületanud endise rekordhinna ning kauples 31. detsembril 2020 umbes 26 000 euro kandis.
Järgmise aasta novembris saavutas bitcoin – taas aasta lõpus – rekordiliselt kõrge hinna – 61 860 eurot, kuid 2021. aasta lõpuks oli selge, et maailma majandus on jõudnud languse lävele ning 2022. aastat alustas bitcoin juba üle 20 protsendi madalama hinnaga ning kukkus aasta lõpuks 14 870 euroni. Lisaks üldisele majanduslangusele mõjutasid BTC hinda mitme suure krüptobörsi ja projekti, nagu FTXi ja Terra Luna, kokkuvarisemine, mille järelvõnkeid võib tunda tänaseni.
Võib öelda, et 2022. aastal alanud karuturg kestis läbi 2023. aasta. Sellest hoolimata kerkis bitcoin'i hind tegelikult kogu aasta vältel, lõpetades detsembrikuu 38 850-eurose hinna juures. Olulised hinda mõjutavad tegurid olid möödunud aastal negatiivse külje pealt kehv makromajanduslik väljavaade, ent teiselt poolt võis näha investorite seas tagasihoidlikku optimismi ning kuuldusi institutsionaalsest huvist bitcoin’i vastu.
Käesoleval aastal need kuuldused ka jõustusid, kui USAs kiideti heaks esimesed BTC börsil kaubeldavad fondid (ETFid), mis andsid tugeva tõuke bitcoin'i hinnale, pakkudes võimalust suurinvestoritel ilma suurema vaevata krüptovaluutat soetada. Sellest tingituna ületas krüptovaluuta märtsis 62 950 euro piiri, seades nii uue rekordi. Samuti toimus 2024. aasta kevadel bitcoin’i järjekordne pooldumine, millele järgneb ajalooliselt 3–5 kuu möödudes uus hinnarekord.
Täpselt mistahes investeeringu tõuse ja langusi on võimatu ennustada, kuid sageli on võimalik näha trende ja teha järeldusi ning prognoose, mis aitavad turul õigeid otsuseid teha. Koroonakriisi puhkedes müüsid paljud investorid paanikas oma aktsiaid ja krüptovarasid, samas kui targad investorid neid kokku ostsid. Tagasi vaadates käitusid õigesti just need, kes hirmu ajal ostsid, uskudes, et kriis möödub ja majandus taastub.
Sedasi tegutseda suudab aga ainult see investor, kes on tuttav varasemate trendide ja krahhidega ning suudab praeguseid sündmusi adekvaatselt analüüsida ja arvesse võtta. Ainult ajaloole toetudes ignoreerib investor pidevaid muutusi, sest kuigi ajalugu ja varasemad sündmused võivad meile anda aimu sellest, millised mustrid esinevad, on iga majandustsükkel lõpuks oma nägu.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)