Uuring: kui palju teenivad oma eriala tipud?

Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb Eestis teenida vähemalt 3625 eurot – just see on brutokuupalga IX detsiil ehk piir, millest 10 protsenti töötajatest veel rohkem teenib. Ametite lõikes teenivad aga tipptegijad märksa suuremat töötasu, mis võib ületada ameti mediaanpalka mitu korda, selgub Palgainfo Agentuuri II kvartali palgastatistika analüüsist.

Aastaga on kümnendiku enimteenivate töötajate sekka kuulumise piir kasvanud 6,8 protsenti.

Juhtide palgaedetabeli eesotsas olid II kvartalis suurettevõtete divisjonijuhid, keda on registreeritud peamiselt finants- ja kindlustussektoris ning kellest kümnendik teenis rohkem kui 13 611 eurot. Neile järgnesid tervishoius juhtidena töötavad arstid ja infosüsteemide direktorid – ka nende tipud teenisid üle 10 000-eurost brutotöötasu.

Tippspetsialistide palgaedetabelisse kuuluvad valdavalt eriarstid. Pingerida juhivad ortodondid, kel tuli II kvartalis 10 protsenti enimteenivate sekka kuulumiseks teenida üle 22 000 euro. Samasse hambaarstide gruppi kuuluvad veel ka proteesiarstid, kelle seas teenisid tipptegijad üle 16 959 euro.

«Kõige rohkem teenivate juhtide ja tippspetsialistide palkade erinevustes mängib suurt rolli ühelt poolt töö keerukus ja vastutus, samuti nõudlus selle järele. Teiselt poolt mõjutab palgataset ettevõtete erinev tõhusus ja kasumlikkus ning võimekus palgata oma eriala tippe,» selgitas palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder. Ta lisas, et IX detsiili taseme töötasu ei koosne sageli ainult põhipalgast, vaid sellest võivad suure osa moodustada erinevad lisatasud, sh tulemustasud, aasta- või projektipreemiad.

Tehnikute ja keskastme spetsialistide ametirühma palgaedetabeli eesotsas on transpordivaldkonna töötajad, nagu laevakaptenid ja tüürimehed, aga ka piloodid. Tippude palgad erinevad ameti mediaanpalgast sageli mitu korda. Näiteks kui laevakaptenite mediaanpalk oli II kvartalis 3710 eurot, siis kümnendik selle ameti esindajatest teenis üle 11 222 euro. Tüürimeestest tipptegijate palgad ületasid 6059 euro ja pilootidel 8262 euro piiri.

Ka kontoritöötajate ja klienditeenindajate palkade pingereas on mitmeid ameteid, mis on seotud transpordiga: näiteks logistikud, veokorraldusjuhid jt. Esikohal on aga kliendihaldurid, kelle mediaantöötasu oli II kvartalis 2167 eurot, samas kui tipud teenisid üle 3891 euro. Personalitöötajate palgaparemikku kuulumiseks tuleb aga teenida vähemalt 3439 eurot.

Tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuhi Grete Adleri sõnul on palgapakkumisi analüüsides näha, et käärid pakutavates palkades on suurimad müügisektoris, kus keskmine palgapakkumine ulatub 4000 euroni, kuid parimatele lubatakse ka koguni 15 000-eurost töötasu. «Müügisektori palgaerinevused on peamiselt seotud tulemustasudega, mis võivad ületada põhipalka mitu korda,» selgitas Adler.

Teenindus- ja müügitöötajate palgaedetabelis on II kvartalis esikohal hulgimüüjad, kellest parimad teenivad üle 3236 euro. Neile järgnevad haldusspetsialistid, kelle IX palgadetsiil on 3050 eurot. Ka turvaspetsialistide, vangivalvurite, koristus- ja majapidamistööde juhatajate, lennusaatjate ja telefonimüüjate tipptegijad teenivad märksa rohkem nende ametite mediaanpalgast – üle 2800 euro.

Oskus- ja käsitööliste ametirühmas teenivad parimad üle 5000-eurost brutokuupalka. Näiteks õhusõidukite hooldusmehaanikute suuremad töötasud ulatusid üle 6068 euro ja lennukimehaanikutel üle 5100 euro.

Kõrget palka oli võimalik teenida ka mootorsõidukite mehaanikutel, lõhkemeistritel ja autoplekkseppadel, kelle palga IX detsiilid olid vastavalt 4732 eurot, 4340 eurot ja 4172 eurot.

Seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukijuhtide ametirühmas olid kõige kõrgema palga saajate seas II kvartalis esikohal harvesterioperaatorid, kelle tipud teenisid üle 4118 euro, ameti mediaantöötasu oli märksa väiksem – 2000 eurot. Palgaedetabelisse kuuluvad ka kaevandusseadmete operaatorid, raudtee eriveeremi juhid, madrused ja pootsmanid.

Lihttööliste palkade pingerida juhtisid II kvartalis kraavikaevajad, kellest parimate brutokuupalk ületas 3700 euro piiri. Eelmises kvartalis olid juhtpositsioonil puukooli lihttöölised, kellest mõned teenisid ka üle 4000 euro.

«Palgapakkumiste analüüsimisel jääb silma, et Eestis kõrge palga teenimiseks ei pea olema IT-tippspetsialist,» selgitas tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. Ta lisas, et ka näiteks assisteerivatel töödel on viimastel kuudel kõrgeimad palgapakkumised ulatunud koguni 5000 euroni, kuigi keskmine palgapakkumine on märksa madalam.

«Ka komplekteerijatele ja tootmistöölistele pakutakse mõnes töökuulutuses 3000 eurot palka, samas kui nende ametite keskmine palgapakkumine on vastavalt 1700 eurot ja 1750 eurot. Sellised palgaerinevused on peamiselt seotud vastutuse ja töö mahuga,» selgitas Adler.

Kadri Seeder lisas, et teenindus- ja müügitöötajate, oskus- ja käsitööliste, seadme- ja masinaoperaatorite, mootorsõidukijuhtide ning lihttööliste töötasude erinevused on seotud nii töötaja kogemuste, vilumuse ja ka töö tegeliku mahu ning tulemustega. Ka hooajalisus võib neis ametirühmades palgatasemeid mõjutada.

Täpsem info ja graafikud on üleval Palgainfo Agentuuri veebilehel.

Palgainfo Agentuur koostab ja analüüsib ametite detailset palgastatistikat igas kvartalis.