Hea raha koondub aina enam ülemise kümne protsendi kätte

Kes saab suurema euro, kes peab piirduma sentidega. Foto: Signe Oidekivi

Eestis on madalaima ja kõrgeima brutopalga vahe ligi viiekordne. Kõige põnevamale küsimusele statistikaameti värsked arvud aga vastust ei anna.

Kui Eesti riigi palgatöötajad kümneks grupiks jagada, selgub, et kõige rikkama ja vaesema grupi vahel haigutab ligi viiekordne vahe. Samal ajal kui kõige jõukama kümnendiku palk ületab 3625 eurot kuus miinus maksud, tuleb vaeseimal kümnendikul toime tulla 771 euroga kuus, millest veel maksud maha arvatakse. Huvitaval kombel teenib rohkem kui keskmist palka 36,5% palgasaajatest, teised jäävad keskmisele alla.

See arv tuleb statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul kokku järgmiselt: statistikaamet arvutab regulaarselt keskmise brutokuupalga andmeid, mis 2024. aasta teises kvartalis oli 2007 eurot. Selle näitaja tõlgendamisel tuleb arvestada, et see on muu hulgas mõjutatud erandlikest väga kõrgetest ja ka madalatest väärtustest. Rootalu selgitas, et keskmise palga arvutamisel liidetakse kokku kõik välja makstud palgad ning tulemus jagatakse palgasaajate arvuga, seejuures võetakse arvesse ka töökoormust ja töötatud päevad arvu. «Nii juhtubki, et mõni üksik hästi kõrge väärtus tõstab keskmist ja mõni üksik hästi madal väärtus langetab seda.» Mediaanpalk oli teises kvartalis 1641 eurot.