Terminal Oili esindaja Alan Vaht räägib, et probleemi juur peitub riigi vastuolulises käitumises, kus riik soovib kliimaseadusega seada ambitsioonikaid ja väga raskesti saavutatavaid kliimaeesmärke, kuid samal aja tapab juba eos nende eesmärkide saavutamise ainsaid viise. Asi on selles, et Eesti tahab võtta endale ambitsioonika eesmärgi-kohustuse vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet läbi elektriautonduse edendamise, kuid samal ajal seab riik takistusi hädavajaliku laadimistaristu rajamisel.
Elektrumi juht Martin Raadik tõi välja, et hinnavahe Lätiga liitumise võrgutööde puhul on viiekordne, Leeduga aga lausa seitsmekordne. «Läti puhul on e-mobiilsusega seotud projektidele võrguliitumise tasud 50-protsendilise allahindlusega. Allahindlust rahastatakse Euroopa Liidu infrastruktuuri fondidest, mida Eesti kasutas Rail Balticu puhul,» sõnas Raadik.