Kärbe jätab Eesti meretuulepargita

Fotol meretuulepark Taanis. Foto: Andrus Karnau

Värske kliimaministri Yoko Alenderi kärbitud toetusskeemi tõttu jääb Eesti esimene meretuulepark ehitamata.

Veel pool aastat tagasi räägiti, et riik seab toetused nii, et ehitada oleks võimalik vähemalt 1000 MW tuulepark. Kliimaministeeriumi värske plaan aga pakub toetust kaks korda väiksemale. Yoko Alenderi (RE) juhitav kliimaministeerium tuli seaduseelnõuga välja eelmise reede õhtul, eile tutvustati seda taastuvenergia nõukojas ettevõtjaile.

Ettevõtjad ütlevad, et väikese meretuulepargi ehitamist nad ei alustagi, sest tuul on mahukaup – mida rohkem, seda odavam. 1000 megavatti on natuke vähem kui kolm Auvere elektrijaama kokku. Nii suures tuulepargis saanuks toota umbes poole mullu Eestis kulutatud elektrist.

Ei tasu ära

Kui ettevõtjad tõmbavad pidurit meretuulepargi arendamisele, jääb täitmata nii Kaja Kallase kui ka Kristen Michali valitsuse unistus, et aastal 2030 toodetaks Eestis taastuvelektrit sama palju, kui on Eesti kogutarbimine. Taastuvenergia tootmine peaks selleks neljakordistuma. Aga juba praegu on päikesepaneelide turg täitunud ja tuuleparkide arendused võtavad aega aastaid.

Miks poliitikud otsustasid toetust kärpida? Küsimus on rahas. Poliitikud ei taha, et tarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu läheks suuremaks kui praegu. Tuleval aastal hakkavad elektritarbijad niikuinii maksma sageduse ja bilansi hoidmise kulu.

Elektrivõrgu tasakaalu (bilansi) hoidmise tasu maksmise kohustus on suuremad Eesti elektritootjad niikuinii ajanud riigi ehk konkurentsiameti ja Eleringi vastu kohtusse. Eleringi küsitud enam kui viis eurot megavatt-tunni ehk 5 senti kWh kohta on liiga palju. Siia juurde veel lähiaastail kiiresti kasvavad jaotus- ja põhivõrgu ülekandetasud. Elekter kallineb suure hooga ning riigi määratud dotatsioon tuulepargile tõstaks hinda veelgi.

Ettevõtja Kuido Kartau arvates tuleb meretuulepark ükskord niikuinii. Kartau arendab ettevõttes Saare Wind koos eestlasest äripartneri ja Hollandi tuuleenergia ettevõttega Van Oord Saaremaa lähedal meretuuleparki.

«Mõte, et teeks Eestisse pool meretuuleparki, ei ole realistlik,» ütles Kartau. «Väiksem kui 1000-megavatine tuulepark on nagu kahe rattaga auto – seda keegi ei ehita.»

Taastuvenergia toetus

Värske seaduseelnõu järgi on valitsus valmis vähempakkumise korras toetama maismaatuuleparke kuni 4 TWh tootmiseks. Toetuse ülempiir on 20 eurot MWh.

Kui vähempakkumisel kokku lepitud hinnalage ületatakse, siis maksab tootja toetuse tagasi. Toetuse aeg 12 aastat. Püstitada tuleb umbes 200 tuulikut.

Meretuuleparke on valitsus valmis toetama 2 TWh tootmiseks aastas. Toetuse ülempiir 65 eurot MWh. Toetuse aeg 20 aastat. Sellise koguse toodab 60–70 meretuulikut, mis on võimsamad kui maal.

Taastuvenergia tasu kasvab 1,3 sendini, pluss käibemaks. Praegu 1,05 senti pluss käibemaks. Igal aastal makstaks tootjaile üle 100 miljoni euro toetust.

Allikas: kliimaministeerium

Tuhandemegavatine park toodaks neli teravatt-tundi elektrit, aga eelnõu järgi on riik valmis toetama kahe teravatt-tunni tootmist.

Kartau märkis, et tuulepargi ehitus eeldab riskide maandamist. Teisisõnu: valitsus peab andma garantii, et tuulikud teenivad tulu ka juhul, kui börsihind on väga madal. «Riigid teevad seda, maandavad riske. Eesti pakub, et maandaks poole riskist ja turg võtab teise poole enda kanda, aga seda ei juhtu Eestis ega kusagil mujal,» ütles Kartau.

«Ma ei näe Eesti energeetikal tulevikku ilma meretuulepargita, varem või hiljem on selle järele vajadus. Kui see juhtub hiljem, siis Eesti majandusel läheb kehvemini. Kui teeme valesid otsuseid, siis jõuame suurema valuga sama tulemuseni,» ütles Kartau.

Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik ütles, et maismaatuuleparkide toetus on mõistlikum, selle abil on võimalik ehitada. Kaasik lisas, et valitsuse ootus, et aastaks 2029 tuleb juurde 4 TWh maismaatuuleelektrit, on liiga optimistlik.

Vaidlus tasude üle

Kava järgi korraldab riik vähempakkumised, et leida maale ja merele tuuleparkide ehitaja. Pargid peavad tööle hakkama 2034. Riigi toetuse ülempiir on 20 MWh maismaal ja 65 merel. Vähempakkumistega määratakse ka hinnalagi, mille ületamisel saab riik toetuse tagasi.

Kliimaministeeriumi arvutuste järgi ei tõuseks tarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu kõrgemale kui 1,3 senti kWh. Seda on ligi kolmandiku võrra rohkem kui praegu – 1,05 senti. Lisandub käibemaks.

«Merel loeb mastaabiefekt. 1000 MW on piir, millest alates tulevad parkide ehitajad hindu pakkuma. Kui pargi mahtu vähendada, siis hind kasvab. Masinad ja inimesed tuuakse kaugelt, väikest parki ehitades on kulu sama,,» rääkis Kaasik.

Tallinna halduskohtu pressiesindaja Maria Joost ütles, et Eesti Energia, Alexela ja Elektrumi kaebuse arutamine pole veel alanud. Ettevõtjad soovisid esialgset õiguskaitset, et uus tasu ei jõustuks tuleva aasta 1. veebruaril, aga kohus sellega ei nõustunud.

Elektritootjate ja kauplejate soov on, et bilansi tasu hakataks korjama tarbijailt eraldi koormisena. Elering tahab, et tootjad ja -müüjad «lahustaks» selle oma marginaalis.

Kliimaministeerium ega minister Yoko Alender kommentaari ei andnud.