/nginx/o/2012/04/15/1057116t1h8e60.jpg)
«Telerivaatajaid on väga mitut sorti. On neid, kes vaatavad korra õhtul uudiseid – ja sellega tema telerivaatamine piirdub. On inimesi, kes veedavad terve päeva teleri ees. Ja on inimesi, kel on lapsed majas või suuremad pered, kes vaatavad plaatidelt erinevaid filme,» kirjeldab Elioni teleriekspert ja AV tootejuht Karel Kask.
«Leidub inimesi, kes võtavad telerist viimast: vaatavad arvuti vahendusel filme ja nii edasi. Praegu müügil olevaid telereid on nii palju, et need ongi mõeldud kõigile segmentidele,» lisab ta.
Kui tahtmised-soovid on lihtsamad, siis polegi ehk hirmkallist ja funktsionaalset telerit vaja. Kui nõudmised on suuremad, tasub telerit tähelepanelikumalt valida.
Teleri suurus
Teleri suurus algab 19 tollist (nii suur on tavalise lauaarvuti monitor) ja lõppeb 55 (ja rohkemagi) tolliga. Seetõttu tulebki esmalt kindlaks teha, kui suur teler koju mahub ja kui kaugelt tahetakse telerit vaatama hakata.
«Hästi lihtne loogika on see, et kui vaatate telerit pooleteise meetri kauguselt ja lähemalt, siis üle 32 tolli ei ole kindlasti mõtet osta,» lausus Kask. Kui vaatamiskaugus on juba 2,5 meetrit või kaugemal, ei ole teleri suurusele piiri mõtet ette panna.
«Kindlasti tasuks üle mõelda, kuhu teler panna. Hästi palju olen kokku puutunud sellega, et tullakse ostma seinakinnitust. Kas ostetakse natuke liiga suur teler – vaadati, et nii ilus ja suur! Koju minnes avastatakse, et oi, telerilaud ei ole piisavalt lai... » kirjeldas Kask. «Teine põhjus, miks tullakse tagasi seinakinnitust ostma, on see, et tahetakse, et telerit saaks kallutada mingi kindla nurga alla.»
Kui inimesed hakkavad telerit vahetama, minnakse poodi ja vaadatakse – kõik on ilusad, õhukesed telerid.
«Ent tegelikult on õhukesel ja õhukesel teleril väga suur vahe,» kinnitab Tallinna Sony Centeri juhataja Tarmo Mering. «Rõhku peaks panema teleri tehnoloogiale.»
Poes on kolme sorti telereid: LCD-, LED- ja plasmatelerid.
«Plasmateler võtab küll palju voolu, aga pildi liikumine on sujuvam ja värvid on veidi loomulikumad. Samas, uued LCDd on plasmale järele jõudnud,» kirjeldab Mering.
LED-telerid on tegelikult LCD-telerid, mis kasutavad taustavalguseks teist tüüpi lampe. LED-telerid ei vaja jahutust – need töötavad väga madala pinge peal, seetõttu on võimalik teha väga õhukesi telereid. Need on ka eredamad, kirkamad. Seetõttu on ka pilt veidi parem.
LCD-telerid on tavalisemate lampidega. «Tegelikult hakkavad tavalised LCD-telerid ära kaduma,» sõnas Mering.
LEDide kasuks räägib ka väiksem elektriarve. See võib määravaks osutuda just neile, kes kulutavad telerivaatamisele palju aega.
Nutitelerid
Praegu on telerid nii arenenud, et sageli saab nende abil kasutada internetti ja vestelda Skype’is. Telerit saab kasutada piltide ja Youtube’i videote vaatamiseks. Tihti on nutiteleril olemas ka veebikaamera, niisiis saab teleri abil otse elutoast sõbrale helistada. Tõsi, kõigil nutiteleritel Skype’i ei ole.
«Teleril on erinevad funktsioonid – see ei piirdu ainult internetiga,» selgitas Mering ja näitas, kuidas lugeda telerist Postimees Online’i uudiseid.
Tõsi, puldiga tähtede toksimine on pisut aeganõudev, aga kui võtta abiks oma nutitelefon (mille saab teleriga ühendada), läheb veebiaadressi kirjutamine kiiremalt. Muide, telefoni võibki igas mõttes puldina kasutada – muu hulgas saab sellega ka kanaleid vahetada.
«Ainus miinus, mis netifunktsiooniga teleritel on, on see, et kuna teleritel puudub sisemälu (nagu arvutitel – et kõik toimiks kiiremini), on internet tihti aeglasem,» ütles Mering.
Hind ja kvaliteet
«On kaks segmenti,» selgitas Kask. «On inimesi, keda huvitab ainult hind, mitte miski muu pole oluline. Aga samas, kui vaadata neid [odavamaid] telereid, siis see hinnavahe pole nii suur. Õnneks on Eesti inimesed valmis selle 10–20 eurot juurde panema ja ostma natuke kvaliteetsema teleri. Pikemas perspektiivis teeb see 20 eurot ennast kiirest tasa.»
Ning muidugi on oluline ka pildi kvaliteet: esiteks resolutsioon, mida teler on suuteline edastama. Nimelt on kahte liiki telereid, HD-ready ja full-HD.
«Kes tahab Blu-ray-filme vaadata, peab ostma endale full HD teleri,» ütles Kask.
Ka kaadri sagedust võiks jälgida: see näitab, mitu korda vahetab teler ühes sekundis kaadrit. Näitajad algavad poolesajast, aga on ka kiiremaid. Mida suurem on see näitaja, seda parem.
«See piir, mis eestlasele tähendab kvaliteetset telerit, on järgmine: full-HD kvaliteediga, LED-paneeliga ja vähemalt 100-hertsise kaadrisagedusega. Siis inimesed tunnistavad, et saavad väga hea teleri,» rääkis Kask.
Lisaks on Eesti ostjale oluline argument disain: laia raamiga telerile eelistatakse enamasti kitsast. Sageli palutakse näiteks kindlasti valget raami.
Eestis eelistatakse nelja brändi tooteid: Samsung, LG, Philips ja Sony. Eestlased on ekspertide sõnul bränditundlikud inimesed, kes ei jookse mingi tundmatu tegija telerit ostma.
Nõuanded
Mida meeles pidada telerit ostma minnes
• Ehkki digiboksi ei tohiks uuematel teleritel enam vaja minna, võiks selle igaks juhuks siiski üle kontrollida.
• Mõtle eelnevalt järele, kui suurt telerit soovid. Kui vaatad telerit lähedalt, siis sobib pisem teler ja vastupidi.
• Milleks telerit kasutada soovid? Kui oluline on ainult saadete-filmide vaatamine, siis pole mõtet osta kallimat nutitelerit.
• Jälgi kaadrisagedust ja resolutsiooni!
Allikas: PM