/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/09/11/16350516t1hd4a4.jpg)
Paljud investorid ei pruugi olla teadlikud, et sarnaselt muule sissetulekule tuleb makse tasuda ka krüptoinvesteeringutelt teenitud tulult, kuid see käib näiteks aktsiatega võrreldes teistsuguste reeglite järgi.
Investori meelespea: krüptovaluutalt teenitud tulu maksustamine erineb väärtpaberite omast
Eestis maksustatakse krüptovaraga tehingutelt teenitud tulu üksnes tulumaksuga, kuid on oluline tähele panna, et krüptovaradelt teenitud tulu maksustamine erineb mõnevõrra teistest investeerimisvaradest – näiteks aktsiatest –, mistõttu tasub juba enne investeerima asumist viia end kurssi kehtiva maksukorraga ning valida endale kõige sobivam investeerimisviis.
«Kui tavaliselt saavad investorid investeerimistehingute deklareerimisel võtta arvesse nii kasumlikke kui kahjumlikke tehinguid, siis virtuaalvääringu puhul lubab seadus arvestada vaid kasumit. Seda juhul, kui investeeritakse eraisikuna ehk loodud on konto kauplemisplatvormil või tehakse tehinguid oma panga kaudu,» selgitas Eesti krüptoettevõtte Kriptomat vastavuskontrolli juht ja Eesti Digivara Liidu juhatuse liige Viljar Kähari. «Kui investeeringud on tehtud ettevõtte alt, toimub maksustamine vaid hetkel, kui ettevõttest võetakse kasumit välja.»
Eraisikust krüptoinvestorid on seega maksustamise mõttes kehvemas seisus kui ettevõtted, sest nende investeeringute puhul ei ole võimalik kahjumit aasta arvestuses maha arvestada. Kui ettevõtete krüptotulu maksustamisel võetakse arvesse ainult lõplikku kasumit, siis eraisikust investor võib teoorias jääda omadega nulli või miinusesse, ent lõpuks tuleb vahepeal teenitud tulude eest tulumaksu maksta.
«Kõik erainvestorid peaksid teadma, et tuleb deklareerida iga kasumlik tehing, samas kui kahjumiga tehingud jäävad deklareerimata. Loodetavasti tulevikus tekib võimalus arvestada sarnaselt väärtpaberitehingutele ka kahjumit – või kaubelda virtuaalvääringutega investeerimiskonto süsteemis –, kuid praegu on kõikidele nõuetele vastamiseks oluline oma kasumlikest tehingutest ülevaadet omada ja maksukohustustega aegsasti arvestada,» soovitas Kähari.
Oluline on ülevaade oma tehingute ajaloost
Kähari sõnul ei tähenda mõneti ebasoodne maksukeskkond aga seda, et eraisikuna investeerida ei tasuks. See on jätkuvalt mugav ja mõistlik investeerimisviis, eriti kui krüptovara ostetakse pikaajalise hoidmise eesmärgil. Kui investor plaanib pidevalt erinevaid varasid osta ja müüa, siis tasub arvestada ka kohustusega iga tehing eraldi deklareerida.
Eraisikud peavad oma krüptotulud deklareerima iga aasta ning iga kasumlik tehing peab olema välja toodud eraldi reana. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tuleb Eesti tulud kajastada lahtris 6.3 ja välismaalt teenitud tulud lahtris 8.3. Seetõttu on investeerides äärmiselt oluline hoida alles oma tehingute ajalugu.
Tehingute ajalugu võib talletada näiteks Exceli tabelina, kus on kuupäev ja ostuhind ning virutaalvääringu kogus.
Kähari rõhutas, et oma investeeringutest täpne ülevaade on tähtis ka maksukohustust kõrvale jättes, kuna see aitab investoril oma investeeringuid ning kasumit ja kahjumit jälgida. Seega peaks selline ülevaade olema kõigil investoritel, sõltumata sellest, kas investeeritakse eraisikuna või ettevõtte alt.
Süsteem muutub peagi paremaks
Kui keegi peaks tegelema kauplemisega iga päev ja teeb sadu või tuhandeid tehinguid päevas, muutub praeguse süsteemi järgi tulude deklareerimine ja maksuarvestus sisuliselt võimatuks.
«Professionaalsetel kauplejatel on pidev vara ostmine, müümine ja vahetamine tavaline, kuid enamik kauplemisplatvorme ei paku sellises mahus tehingutele automatiseeritud arvestust. Seetõttu on eraisikuna mahukate tehingute puhul reaalse tulu täpne väljaarvutamine äärmiselt keeruline või peaaegu võimatu,» lausus ta.
Praegune olukord pole keeruline mitte ainult kauplejate, vaid ka riigi jaoks. Näiteks kui maksu- ja tolliametil peaks tekkima vajadus kaupleja tehinguid kontrollida, siis võib kõikide tehingute ülevaatamiseks kuluda kuid või aastaid.
Olukorra parandamiseks on riigikogus menetluses eelnõu, millega soovitakse laiendada füüsilise isiku investeerimiskonto süsteemi nii, et see hõlmaks muude instrumentide seas ka krüptoraha. Sellega tuleks investeerimiskonto alla näiteks pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. Samuti võimaldab see kasumi ja kahjumi tasaarvestamist ka siis, kui investeering tehakse väljaspool investeerimiskontot ühisrahastusse või krüptovarasse.
Seaduseelnõu võeti menetlusse 13. mail ja see läbis esimese lugemise 5. juunil. Valitsuse eesmärk on jõustada tulumaksuseaduse muudatused järgmisel aastal, rakendades neid tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Praegu ootab eelnõu teist lugemist.