Eesti riigi võlakirjade pakkumine märgiti neli korda üle

Eesti riigi võlakirjade müümise pressikonverents. Vasakult Nasdaq börsi juhatuse esimees Kaarel Ots, LHV investeerimispanganduse juht Mihkel Torim, Swedbanki kapitaliturgude juht Allan Marnot. Foto: Sander Ilvest

Eesti riigi võlakirjade pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni ehk pakkumine märgiti enam kui neli korda üle, samas kõik Eesti jaeinvestorid saavad võlakirju soovitud mahus.

Rahandusministeerium teatas, et Eesti jaeinvestoritele jagatakse 100 protsenti, Eesti kutselistele investoritele keskmiselt 26 protsenti, rahvusvahelistele keskmiselt 13 protsenti märgitud mahust.

«Pakkumine tekitas turul elevust ja suurt huvi, sellest räägiti palju ning pea kõik regiooni olulisemad tegijad finantsturul märkisid Eesti riigi võlakirju. Nagu varem lubatud, võlakirjade jaotamisel eelistame Eesti jaeinvestoreid,» märkis rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees pressiteate vahendusel.

«Kui kutselistele investoritele korraldame võlakirjade pakkumist juba mitmendat korda, siis jaeinvestoritele müüme võlakirju esimest korda – märgiline samm madala riskiga finantsinstrumendi loomiseks on tehtud,» ütles Luurmees. Tema sõnul oli eraisikute osakaal ootuspärane ja need, kes pakkumise raames võlakirju ei jõudnud märkida, saavad neid edaspidi osta Tallinna börsilt.

LHV investeerimispanganduse juht Mihkel Torim sõnas, et tegemist oli Eesti viimaste aastate ühe suurema emissiooniga. «Eesti riigi võlakirjade atraktiivset hinnastust kinnitab emissiooni tugev ülemärkimine, riigi jaoks tavapärasest madalam võlakirja nimiväärtus võimaldas ka kõrgemat kaasatust – see tõi 3350 väikeinvestorit, kes soetas võlakirju kuni 1000 euro väärtuses,» rääkis Torim.

Swedbanki kapitaliturgude juhi Allan Marnoti sõnul on nüüd Eesti kapitaliturul madala riskiga instrument, mis varem puudus. «Emissiooni vastu oli suur huvi kogu Baltikumis ja ka kaugemal, näiteks Saksamaal. Neljakordne ülemärkimine tagab nõudluse võlakirjade järelturul, mis annab kindlust võlakirju emissioonist omandanud jaeinvestoritele.»

Ta lisas, et rahvaarvu arvestades on Eestis riigivõlakirjade investoreid rohkem kui Sloveenias, kus kolmeaastaseid võlakirju märkis 9427 investorit.

Eesti riigi võlakirjade avalikul pakkumisel osales 28 kutselist ja 7304 jaeinvestorit, pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni, mis on 4,1 korda rohkem pakkumise baasmahust. Jaeinvestorite osakaal ulatus 29 miljoni euroni, keskmine märkimise suurus oli 3973 eurot. Võlakirjade märkimise mahust 70 protsenti märkisid Eesti päritolu investorid.

Eesti riigi võlakirjadega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab 17. septembril. Kahe aasta pikkusega võlakirjade lunastamise tähtaeg on 16. september 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa. Lisaks maksab riik võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3 protsenti aastas, väljamakse tehakse üks kord aastas.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Juuli lõpu seisuga oli investorite portfellis nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju, mis on suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele.