Kingitud muuseum läks maksma 2,1 miljonit krooni

Rannarootsi muuseum Haapsalus sai kinnistu, kus ta asub, kingituseks, kuid pidi selle lõpptulemusena ikkagi välja ostma. Foto: Andres Haabu

Rannarootsi muuseumi väljaostmiseks kulus raha oluliselt rohkem, kui oli kinnistu turuväärtus omandireformi ajal.

Haapsalu rannarootsi muuseum oli sunnitud ostma turuhinnast kallimalt kinnistu, millel muuseumihoone asub, ehkki Teise maailmasõja ajal Eestist põgenenud Karin Norrand oli selle riigile kinkinud.

Karin Norrand lahkus siit ilmast 1997. aastal. Tema eestlasest poeg Kalle Norrand veedab pensionipõlve USAs. Kui Kalle Norrand mullu mais esimest korda pärast 1944. aastal põgenemist Eestisse saabus, uskus ta veel, et muuseumi kinnistu kuulub Eesti riigile, kuna tema ema tegi selle riigile üleandmiseks kinkekirja.

Juriidilised nüansid

Külastades muuseumi, mille asupaigas oli ta vanaisa enne Teist maailmasõda kõrtsi pidanud, sai Kalle Norrand oma üllatuseks aga teada, et järgmisel nädalal ostab muuseum kinnistu tema tütardelt 2,1 miljoni krooni (ligi 130 000 euro) eest.

«Karin Norrandi kinkekiri oli ühe juriidiliselt vale nüansiga ja pidi ümber tehtama,» meenutas aastatel 1997–2002 muuseumi juhtinud Alar Schönberg. «Aga paraku ta enne suri, kui see sai ümber tehtud.»
 Schönbergi sõnul nõustusid Karin Norrandi pärijad, tem­a pojatütred, tegema juriidilise vea tõttu kehtetu kinkelepingu asemele uue. Siis sai Schönbergi aeg muuseumi juhina aga läbi ning hiljem kuulis ta, et ühtäkki on pojatütred hakanud kinnistu eest raha nõudma.

Karin Norrandi lapselapse Eva Norrand Aderseni väitel oli vanaema kingitus tingimuslik ja muuseum loobus sellest. Tingimustest ta aga täpsemalt rääkida ei osanud.

Renti muuseum Karin Norrandi Rootsis elavatele lastelastele maksma ei pidanud. Kuna aga kinnistu ei kuulunud muuseumile, ei saanud selle praeguse direktori Ülo Kalmu sõnul taotleda ka riigilt toetusi investeeringuteks. «Kui ma asusin 2010. aasta aprillis muuseumis tööle, siis leidsin, et prioriteet on lahendada omandiküsimus,» meenutas direktor mullu suvel.

Karin Norrandi lapselapsed ütlesid talle, et on nõus müüma kinnistu turuhinnaga, muuseumi tellitud ekspertiis määras selleks 1,6 miljonit krooni. Seepeale nõudsid lapselapsed muuseumi eest aga 2,1 miljonit ehk summa, mille puhul nad said pärast Eesti riigile tulumaksu tasumist kätte 1,6 miljonit.

Kultuuriministeerium sai oma eelarvest eraldada kinnistu ostuks vaid 800 000 krooni. Tänu ühele eraannetusele ja raha taotlemisele Rootsi kuningafondist õnnestus summa siiski kokku saada ning mullu juuni alguses ostiski muuseum kinnistu 2,1 miljoni krooni eest.