/nginx/o/2024/09/10/16349113t1h85dc.jpg)
Viimaste aastate kriisid on Eesti fotograafidele esitanud suure väljakutse: kuidas säilitada majanduslik toimetulek olukorras, kus loomeettevõtjate töö on esimene, mille pealt kulusid kokku tõmmatakse. Kindlustatud on vaid tipptasemel tegijad, rööprähklejad ja kunstnikupalgalised.
Fotokunstnik Sigrid Viiri sõnul on Eestis klassikalise kunstnikutööga üsna keeruline toime tulla. Ühe näituse tegemiseks võib kuluda kuid või aastaid, samas kui selle eest saadud tasu võib jääda vaid 200 euro kanti. «See on nii absurdne ja jabur olukord. Kuigi lisaks näitusetasule on võimalik teenida ka teoste müümisega, on Eesti turg siiski küllaltki väike ning tegemist ei ole regulaarse sissetulekuga,» rääkis Viir.
Kuigi Viir on praegu keskendunud peamiselt kunstile ja näitustele, siis karjääri algusaastatel tegi ta ka tavalist fotograafitööd: pildistas üritusi ja tegi tootefotosid. Viir leiab, et teiste kunstivormidega võrreldes on fotograafia üks kõige praktilisemaid erialasid, sest sellega on võimalik üsna lihtsalt lisaraha teenida. «Näiteks skulptoriks õppinutel on võib-olla keerulisem erialast tööd leida,» märkis ta.
Droonifotograaf ja UX-disainer Kaupo Kalda leiab, et Eestis elavad ära vaid tipptasemel fotograafid, kes saavad küsida head hinda. «Mina saan hakkama ja saaksin hakkama ka vaid droonifotograafina, sest olen suutnud tekitada palju püsikliente ning püüdnud hoida nii-öelda tipunišši. Siiski, hooaeg on mul ju vaid neli kuud, mistõttu põhitööna olen hoopis UX-disainer – see annab mulle 2/3 käibest juurde.»
Üle 20-aastase tööstaažiga fotograafi Kalle Veesaare arvates ei saa öelda, et loomeettevõtjate toimetulek erineks mõne muu ettevõtjast omast – pigem sõltub käekäik sellest, kui palju on ettevõtmisesse panustatud.
«Olen üritanud oma tööd teha alati nii hästi, kui vähegi suudan. Nagu öeldakse, siis selleks, et mingil alal professionaalne tase saavutada, tuleb töötada 10 000 tundi. Võib-olla ma olen siis oma 10 000 tundi täis teinud ja õnneks ei ole kedagi alt vedanud, sest inimesed tulevad minu juurde tagasi,» rääkis Veesaar.
SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas kinnitas, et loomeettevõtjad ei erine muu valdkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatest – seda ka panga pakutavate tingimuste ja võimaluste mõistes. «Sarnaselt üldistele põhimõtetele sõltub ka loomeettevõtluses palju konkreetsest ärimudelist, pakutavast tootest või teenusest ning äriplaanist. Kui need on tugevad ja läbi mõeldud, siis on ka äri tugev,» selgitas Aljas.
Kaupo Kalda ütleb, et viimaste aastate kriisides oli loomeettevõtja töö üks esimesi, mille pealt hakati kokku hoidma. Tema sõnul on loometöö eest saadava tasu kahanemine märgatav: «Olen küll hinda tõstnud vastavalt inflatsioonile, aga ka oskuste kasvades on käive jäänud stabiilseks.»
«Hiljuti tegin fotograafide Facebooki kommuunis küsitluse samal teemal,» rääkis Kalda. Sajakonna vastajaga uuringus vastas 70 protsenti fotograafidest, et on majanduslikult tundnud kriisi mõju. Vaid 25 protsenti vastanutest väitis, et ei tähelda mingit mõju või neil läheb lausa paremini kui enne.
Alates 2016. aastast valib Eesti Kunstnike Liit igal aastal viis kunstnikku, kellele makstakse kolmel järgneval aastal kultuuriministeeriumi toetustest kunstnikupalka. Kuni selle aasta alguseni kunstnikupalgal olnud Sigrid Viiri sõnul oli see madalaid töötasusid arvestades suureks abiks. «Kolm aastat on ikkagi piisavalt pikk periood, et end natuke aega kindlustatult tunda.»
Enamik loomeinimeste toetusi – näiteks näituste produktsioonirahad – tuleb aga kultuurkapitalist. Toetust võib leida ka mujalt. Näiteks toob Aljas välja, et kui loomingulisest hobist kasvab välja väike loomettevõtte, pakub SEB äriplaani nõustamist, kus jagatakse soovitusi oma äriga alustamiseks.
«Kui oma äri on juba loodud, siis pakume arveldus- ja makselahendusi nii e-poes kui ka füüsilises müügikohas kasutamiseks. Lisaks korraldame ettevõtetele suunatud üritusi ja seminare – sealhulgas maksudest ja raamatupidamisest,» ütles Aljas.
Eesti loomeinimesi saab aga toetada igaüks, soetades nende teoseid või pakkudes kõlapinda. Ka SEB pank on andnud oma panuse, pakkudes klientidele fotograafide Kaupo Kalda, Sigrid Viiri, Tõnu Tunneli ja Kalle Veesaare fotodega pangakaarte.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)