/nginx/o/2022/10/07/14883941t1heeb9.jpg)
Tallinna külje all Maardu linnas asuv EKT Ecobio biogaasi tehas toodab biojäätmetest gaasi ja põlluväetist. Enamik nende juurde saabuvatest biojäätmetest on korralikult sorteeritud, kuid siiski on jäätmete hulgast leitud klaaspurke, riideesemeid ning isegi elektrimootor.
Elanike sorteeritud biojäätmetest tehakse EKT Ecobios gaasi, mida kasutavad kütusena 350 Tallinna linnaliini bussi. Osa biojäätmetest kääritatakse ning sellest saab digestaat, millega väetatakse põlde.
Tehase arendusjuht Kalle Grents selgitab, et kõik jäätmed lähevad tootmisesse: esmalt kääritatakse, sellest tuleb gaas ning järele jääb digestaat, mida saab kasutada vedelväetisena. Tehasest tuleb niisiis lisaks gaasile ka sertifitseeritud vedelväetis. Tooraineks kasutakse biojäädet, mida inimesed kodudes koguvad.
Biojäätmete konteinerisse visatud võõrkehad – pakendid ja kotid, eemaldatakse enne kääritamist. Seejärel need põletatakse ning sellest saadud soojusenergiat kasutab jaam enda tarbeks.
Kui Postimees tehast külastab, on väljas ligi 25-kraadine soe sügisilm. Jaama territooriumil kõndides pöörab Grents tähelepanu tehase ustele ja luukidele ja ütleb, et neid hoitakse kinni iga ilmaga ning avatakse vaid jäätmeautode saabumise ajal. Nõnda ei levi ebameeldiv lõhn territooriumile ja sealtkaudu Maardu linna.
Tehases sees on tõepoolest tunda kerget ebameeldivat lõhna, kuid võrreldes jäätmeveol tekkiva lõhnaga on see palju nõrgem, kuna jäätmehoidlate konteinerid on pealt kaetud.
Digestaat on orgaanilise aine kääritusjääk, mis tekib käärimise käigus biogaasi kõrvalsaadusena. Kääritavaks lähteaineks võivad olla toidu- või looduslikud jäägid, õlid ja rasvad või sõnnik. EKT Ecobio tehases on lähteaineks enamasti toidujäägid.
Kasukas ja elektrimootor biojäätmete hulgas
Suurde biojäätmete vastuvõtu punkrisse vaadates on näha, et seal on palju tavalisi musti prügikotte. Grents räägib, et biojäätmete hulka visatakse ka kilekotte, mis kompostimisel ei lagune ja seega sorditakse need enne kääritamist biojäätmetest välja.
Grents soovitab biojäätmetele sobiva kilekoti valikul veenduda, et see on kompostitav. See info on kirjas tootepakendil.
/nginx/o/2024/09/10/16348944t1h7471.jpg)
Grents rõhutab, et biojäätmete hulka ei sobi gaasi tootmisel ka munakoored ja kondid. Munakoored lagunevad isegi looduses väga pikka aega, sõnab ta. Kuid ta möönab, et paljud ei mõtle sellele ja viivad munakoored isegi enda aias kompostihunnikusse.
Postimehe küsimusele, kas näiteks kanakonte tohib biojäätmete hulka panna, vastab Grents, et kindlasti mitte. Ta selgitab, et kondid ei lagune ka aastate jooksul ja need võivad lõhkuda tehase seadmeid.
«Näiteks Tartus oli ühel kontrollkäigul aastaid tagasi ühe kortermaja konteineris enne tühjenduspäeva vaid üks banaanikoor.»
Kalle Grents
Kui munakoored ja klaaspurgid võivad biojäätmete hulka sattuda kogemata, siis vahel leiab bioprügi hulgast ka eriskummaliseid esemeid. «Ühes biojäätmete konteineris oli elektrimootor. See ei ole mitte kuidagi biojääde,» sõnab Grents.
Hiljuti sattus nende juurde karvane kasukas, mis oli biojäätmete konteinerisse visatud. Seda välja sorteerinud masin oli hiljem kasukast umbes, puhastamine võttis tööpäeva jagu tunde.
Biojäätmeid on kohustuslik liigiti koguda alates selle aasta algusest. See on jäätmete sorteerimist kõvasti hoogustanud, sest varem oli see piirkonniti väga erinev ning mõned kortermajade elanikud ei sorteerinud biojäätmeid peaaegu üldse. «Näiteks Tartus oli ühel kontrollkäigul aastaid tagasi ühe kortermaja konteineris enne tühjenduspäeva vaid üks banaanikoor,» meenutab Grents.
Ringkäigul näitab Grents ahju, kus põlevad biojäätmetest välja võetud võõrised – pakendid ja kilekotid. Selles saalis pole ebameeldivat lõhna ning põlemist on näha vaid läbi väikse akna.
Tõhus biokütuse lisand
Ajakirjaniku küsimusele, kui suur on praegu nõudlus biogaasi järele, vastab Grents, et see on seotud kütuste tarbimisega. «Biogaasi kasutamisel transpordis saab sellega asendada biokütuse lisandit. Praegu sõidab väga suur hulk linnatransporti biogaasil ja selle järgi on nõudlus stabiilne,» selgitab Grents. «Aga kui linnad, näiteks Tallinn, hakkavad elektribusse kasutama, siis nõudlus väheneb,» sõnab ta. «Me oleme mures, et kui bussiliiklus gaasi enam ei kasuta, siis üks suur tarbija läheb ära,» lisab ta.
Tallinna linn teatas mõni nädal tagasi, et 2025 tuleb tänavatele 40 uut akutrolli, mis kasutavad elektrit. Praegu sõidavad nendel liinidel trollid või bussid.
Kuid vähemalt järgmised kuus aastat sellega muret pole. 2021. aastal soetas Tallinna Linnatranspordi AS 100 Tallinnas ringi sõitvat biogaasi kasutavat bussi. Need on hangitud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusrahaga ning toetuse saamise tingimustes on kirjas, et nendega peab sõitma vähemalt üheksa aastat. See tähtaeg saabub 2030. aastal. «Mis edasi saab, seda ei tea,» möönab Grents.
Biogaasi saab kasutada lisaks transpordile igal pool mujalgi, kus ka tavalist maagaasi, näiteks hoonete kütmisel. Kuid biogaasi tootmine on palju kallim kui maagaasi välja pumpamine ja puhastamine. Biogaasi kallimalt tootmine on praegu sertifikaadirahaga kaetud. «Ilma selleta tootmine ära ei tasuks,» sõnab Grents.
Ecobio tehasest umbes veerandtunnise autosõidu kaugusel Halvala külas kasutatakse tehasest tulnud sertifitseeritud vedelväetist põllu väetamiseks. Grents viis Postimehe olukorraga tutvuma. Fotogaleriis on näha, kuidas digestaati veoautolt traktori haagisesse laetakse ja väetis põllule pinnasesse kantakse.
Moodne masin paigutab väetise maa sisse ning põllul seda näha ei ole. Grents sõnab, et kogu tehases toodetud digestaat kasutatakse Põhja-Eesti põldudel ära.
OÜ EKT Ecobio on Eesti Keskkonnateenused ASi tütarfirma. Emafirma tegeleb biojäätmete veoga Tallinnas, Harjumaal ja mitmest Eesti piirkonnast.
EKT Ecobio müügitulu oli eelmisel aastal 932 000 ja kasum 250 000 eurot. Ettevõte alustas oma teenuste müüki 2023. aasta teises kvartalis. Ettevõtte tegelikud kasusaajad on äriregistri andmetel Argo Luude, Bruno Tammaru ja Mihkel Õnnis.