Elisa valdkonnajuht: liigne töötajate värbamine viitab töökorralduse mittemõistmisele

Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe Foto: Elisa/ Kristjan Madalvee

Meeskonna suuruse ja koosseisu planeerimine on väljakutse, millega peab rinda pistma iga juht. Kui majas on inimesi liiga vähe, jäävad asjad toppama, ent kui inimeste hulk kerkib liiga suureks, paisuvad kulud ning spetsialistidel kaob võimalus olulisi tööülesandeid täites areneda. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe tõdeb seejuures, et kui alamehitatud tiimini jõudmine tuleneb enamasti halvast planeerimisest, siis liiga suure tiimi loomise juurpõhjuseks on harilikult tõsiasi, et juhtkond ei saa päriselt aru, kuidas tiimid töötavad.

On haruldane, et ükski tippspetsialist suudab tulemusteni jõuda üksi. Vaadates näiteks arendusmaailma, siis on tavaline, et IT-tiimidest rääkides saavadki tähelepanu vaid arendajad. Seega on pealtnäha ka igati loogiline, et kui plaanitakse teha midagi uut või asjad justkui ei liigu, siis tulebki justkui vastu murekohta visata rohkem arendajaid ja kõik kulgeb hästi. Aga keegi, kes seda kunagi päriselt teinud, teab juba, et probleemid sellest ei lahene. Pigem vastupidi – asjad seisavad täpselt samamoodi, lihtsalt nüüd on majas hunnik inimesi, kes midagi teha ei saa.

Ja see pole nii sugugi seetõttu, et arendajad – või teised oma valdkonna spetsialistid – ei tahaks tööd teha. Tahavad küll, nad lihtsalt ei saa. Seda seetõttu, on tulemuseni jõudmine on tiimisport. Kui jalgpallimeeskond koosneb 11 ründajast, siis on vähetõenäoline, et nii võiduni jõutakse. Sama on olukord ka IT-tiimidega: kümme arendajat ei tee üksi ära midagi, kui neid pole toetamas tugirollid nagu projektijuhid, tooteomanikud, testijad ja mitmed teised.