Kliimaministeeriumis valminud nn Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu viib Eesti majanduse praegusest veel raskemasse olukorda, põlistab sõltuvust fossiilsetest kütustest ja nõuab Eesti inimestelt rakendamiseks kümneid miljardeid eurosid.
Tellijale
Parempoolsed kurdavad: miljardeid nõudev kliimaseadus süvendab majanduslangust
«Kliimaseaduse eelnõu paistab lähtuvat rohkem ideoloogiast, kui teadusest,» ütles Parempoolsete liige, kliimateadlane Annela Anger-Kraavi. Eelnõu tekstis on tema sõnul hulk puudusi: loosunglikkus vahetub liigse detailsusega, mõjuhinnang on pealiskaudne, rahastamise allikad hägusad ja teaduslike terminite asemel kasutuses ise välja mõeldud mõisted.
Arusaamatuks jääb, kuidas arvestatakse juba Eestile Euroopa Liidust võetud kohustustega ning ka nende kohustustega, mille läbirääkimised alles algavad, märkis Anger-Kraavi. «Kui Eesti võtab endale ise madalamad eesmärgid, siis peab ka määratlema, kuidas tasutakse trahvid Euroopa Liidu eesmärkide täitmata jätmise eest,» täpsustas ta.