Kõrge elektrihinna kallis hind: kaotatud konkurentsivõime ja töökohad

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul on Euroopas juba alates 2014. aastast soovitatud taastuvenergia maksulagesid, et energiaintensiivne tööstus jääks Euroopasse, kuid Eesti on üks väheseid riike, kus seda pole rakendatud. Foto: Ain Liiva

Eesti elekter läheb meile kalliks maksma nii otseselt kui kaudselt: kõrge elektrihind viib inimeste rahakotist raha, mis võiks minna muidu tarbimisse ja läbi selle majanduse elavdamisse, hävitab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja läbi selle töökohti.

Eelmise nädala pühapäeval pani puitmassitootja Estonian Cell järgnevaks 11 päevaks tootmise seisma. Põhjuseks liiga kõrge elektrihind, mille puhul ei tasu tootmine ennast enam ära. Ettevõtte juhatuse liige Siiri Lahe põhjendas otsust sellega, et ettevõte on osadele turgudele läbi suve müünud alla tootmiskulude, püüdes leida kõige vähem kahjumlikku lahendust. Nüüd on aga laoseis lubamatult kõrgeks kasvanud, mistõttu seniselt jätkata ei saa.

Estonian Cell on massiivne elektritarbija, tarbides ühes tunnis keskmiselt 26 MWh elektrit. Suure osa ettevõtte toodete omahinnast moodustab aga elekter. Seetõttu on Estonian Cell tegelenud pidevalt energiaefektiivsusega, kuid kalliste energiahindade vastu ta ei saa. «Rivist väljas oleval Estlink 2 kaablil on meie regiooni hindadele sel suvel olnud hävitav mõju. Tuulevaiksemal suveperioodil kärises Eesti ja Soome hinnaerinevus peaaegu 100 euroni MWh eest. Kui Soomega võrreldes oli meie börsielekter 8 korda kallim, oli Kesk-Euroopaga võrreldes börsielekter suvekuudel samuti 30–50 protsenti kallim, rääkimata Eesti kõrgematest reguleeritud tasudest,» tõi ta näiteks.