/nginx/o/2024/09/06/16338841t1h406d.jpg)
Kui töötaja ja tööandja vahel on tekkinud erimeelsused ning nad ei oska neid omavahel lahendada, on järgmiseks sammuks reeglina pöördumine töövaidluskomisjoni poole. Kuid töövaidluste lahendamiseks on ka teisi võimalusi, selgitas advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same.
Töövaidluskomisjon on kohtuväline organ, mis aitab erapooletult lahendada töötajate ja tööandjate vahel tekkinud vaidlusi ning töövaidluse alustamiseks tuleb esmalt esitada allkirjastatud avaldus, kas paberkandjal posti või e-posti teel. «Töövaidluskomisjoni võib pöörduda nii töötaja kui tööandja isiklikult või oma esindaja kaudu. Töötaja saab valida, kas töövaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorgani poole töö tegemise või tööandja asukoha järgi. Tööandja peab lähtuma töötaja elukohast,» sõnas advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same.
Advokaat rõhutas, et töövaidluse tekkimisel ei tasu abi otsimise ja oma nõude esitamisega venitada, sest tähtajad töövaidluskomisjoni pöördumiseks on üsna lühikesed.
Näiteks töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise tähtaeg on vaid 30 kalendripäeva, mitmete rahaliste nõuete esitamise tähtaeg on reeglina neli kuud olenevalt asjaoludest, kas töösuhte lõppemisest või alates hetkest, kui töötaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
Töötaja nõuete aegumisel kehtib siiski üks erand, mida tasub meeles pidada: «Kui töötaja esitas hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks õigel ajal, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest,» toonitas Tael-Same.
Töövaidluskomisjon vaatab esitatud avalduse üldjuhul läbi 45 kalendripäeva jooksul, kuid teatud juhtudel võib selle läbivaatamise aeg pikeneda, kui üks pooltest esitab taotluse talle antud tähtaja pikendamiseks või istungi edasilükkamiseks.
Töövaidluse lihtsustatud lahendamiseks saab pöörduda töövaidluskomisjoni juhataja ehk lepitaja poole ning selleks tuleb töövaidluskomisjonile esitada lepitusavaldus. «Töötaja ja tööandja peavad olema lepitusmenetlusega nõus. Kui lepitusmenetluses lepituskokkulepet ei sõlmita, on pooltel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse,» selgitas Tael-Same.
Tasub aga meeles pidada, et töövaidluse lahendamise ajal saab lepitaja poole pöörduda ainult kuni töövaidlusasjas otsuse tegemiseni.
Töövaidluse pooltel on kompromissi võimalik sõlmida nii omavahel, töövaidluskomisjonis kui ka kohtus kuni töövaidlusotsuse jõustumiseni. Hedmani advokaat soovitas kompromissi poole püüelda juba enne töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumist.
«Tasub meeles pidada, et kompromissi sõlmimisel teevad mõlemad pooled vastastikuseid järeleandmisi nõuete sisu osas. Lisaks lõpetab töövaidluskomisjoni poolt määrusega kinnitatud kompromiss menetluse ehk samal alusel sama poole vastu uuesti töövaidluskomisjoni pöörduda ei saa,» lisas Tael-Same.
Töövaidluskomisjoni kompromissi kinnitamise määrus jõustub allkirjastamisel ja sellega saab pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks nagu jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega.
Otse maakohtusse tuleb aga pöörduda siis, kui tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega on töötajale tekitatud kahju ning pooled vaidlevad süü või kahju hüvitamise üle.
Lisaks tuleb kohtusse pöörduda muude lepingute, sh võlaõiguslike lepingutega seonduvates vaidlustes. Siin aga kehtib üks erand: «Kui käsunduslepingu ja töövõtulepingu puhul on sisuliselt tegemist töölepinguga, saab pöörduda töövaidluskomisjoni ning nõuda töösuhte tuvastamist,» täpsustas Tael-Same.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)