Erialaühingud: palgafondi maks ei sobi teenusmajandusse

Personalirendiettevõtete Liidu juhatuse liige Heigo Kaldra. Foto: Raul Mee

Teenusmajanduse Koda ja Eesti Personalirendiettevõtete Liit juhivad valitsuse tähelepanu asjaolule, et palgafondi maksu loomise idee realiseerumine tooks kaasa suured probleemid valdkondades, kus ettevõtete käibe moodustab valdavalt palgafond.

Kõrged tööjõumaksud suunavad ettevõtluse, eriti teenusmajanduse Eestist välja ja see toob kaasa hoopis maksutulu vähenemise.

«See on ilmselt kõige absurdsem maksuidee, mida seni välja on käidud,» märkis Personalirendiettevõtete Liidu juhatuse liige Heigo Kaldra. «Eestis on sektoreid, kus käibe moodustabki valdavalt palgafond. Kui räägime tööjõurendist, siis saab hävitava hoobi just see osa valdkonnast, mis tegutseb eetiliselt ning maksab ausalt kõiki makse. Idee realiseerumine kahandaks tööjõuturu paindlikkust, mis on täpselt vastupidine suund globaalsetele trendidele.»

Liidu juhatuse hinnangul saab uut hoogu juurde ka kahtlase väärtusega vahendustegevus ning skeemid, millest võidavad need ettevõtted, kes vahendavad peamiselt välismaist tööjõudu, mille pealt Eestis tööjõumakse ei maksta.

Teenusmajanduse Koja juhatuse liige Jaan Pillesaar kinnitas, et tööjõumaksud on Eestis juba kordades kõrgemad kui väljaspool Euroopa Liitu, mis on langev majandus, ning lisanduv maks seda olukorda ei paranda. «Kõrgel tasemel tööjõu maksustamine sunnib targa töö ettevõtteid Euroopast lahkuma, nagu on juba juhtunud, ning see toob kaasa üldise maksubaasi vähenemise,» selgitas Pillesaar.

Tööjõumaksuga lüüakse eeskätt arstide, õpetajate, inseneride, arhitektide ja teiste netopalka.

Pillesaare sõnul oleks teenusmajandussektoris tegutsevate ettevõtete vaates palju efektiivsem eile avalikustatud Kaubandus-Tööstuskoja alternatiivettepanek Rahandusministeeriumile – kehtestada ettevõtetele maksu asemel kolmeks aastaks riigikaitse lõiv. Ettepaneku kohaselt tasuksid firmad riigilõivu koos majandusaasta aruande esitamisega ning see arvestatakse bilansimahu järgi. Bilansimahu suurusele vastav aastane maksumäär fikseeritaks astmetena riigilõivuseaduses. Rahandusministeeriumile pakuti, et alternatiivina võib kaaluda ka maksumäära, mis oleks 0,1 protsenti varade mahust.

Teenusmajanduse Koda ja Eesti Personalirendiettevõtete Liit toovad esile, et klassikalises puhtalt tööjõurendile spetsialiseerunud ettevõttes võib moodustada palgafond üle 95 protsendi käibest. Lisaks on palgafondi osakaal käibest kõrge kogu teenusmajanduses, mis on tüüpiliselt 60–70 protsenti käibest, kus loodud SKT ulatub Eestis üle 70 protsendi. Löögi all on seega kõik kõrge lisandväärtusega valdkonnad, teiste seas näiteks Eestile varem palju kuulsust toonud infotehnoloogiasektor.

Palgafondi täiendav maksustamine loob eeldused, et Eestis kaoks tööjõuturule paindlikkust loov klassikaline tööjõurenditeenus, muu hulgas kannataksid targa töö ettevõtted, tööjõuvahenduse platvormid, laiemalt saaks pihta ligi 70 protsenti SKTst.