Valitsus nuiab rahvalt raha, küll maksude, riigilõivude või võlakirjade kaudu. Sealjuures ollakse kärbetest rääkimisel äärmiselt tagasihoidlikud, kokkuhoiukohti riigis justkui polekski. Kuid kui probleem on süsteemis, siis seda probleemi paraku värske rahapakiga surnuks ei viska, vaja on mõtlemise muutust.
Majandusarvamus: siit saab sadu miljoneid kokku hoida – ja kohe! (20)
Oleme väike riik ja me ei pea ehk tegema kõike seda, mida teised. Ehk on majanduskasv ja pikalt peale pritsinud eurorahad valitsejad-ametnikud ära rikkunud ja bürokraatia vohama lasknud. Kärpejuttu on veeretatud juba mitu aastat, majanduslangus on ka mitu aastat kestnud. Püksirihma pingutamine päädib tihtilugu päris-töötegijate lahtilaskmise ja juhtide ohjeldamatu indekseeritud palgatõusuga. Mõnikord on suur raha suureks nuhtluseks: nii nagu investeerimismaailmast tuuakse hoiatavaid näiteid, kuidas lotovõitjad suurest õnnest lolliks lähevad, luksusautosid ostavad ja paari aasta pärast taas pankrotis on, tasuks meilgi mõelda, kas Eesti riigisektoril pole mitte peal suur lotovõitja-sündroom – sest suurt kärpeülesannet alustas valitsus hoopis tuliuue ministeeriumi loomisega.