Lenno Uusküla: miks tajutakse Eesti hindu kõrgena?

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti hinnatase on nüüd juba paar aastat väga sarnane Euroopa Liidu keskmise hinnatasemega. Aastal 2023 moodustasid eraisikute ostetavate kaupade ja teenuste hinnatase 97,9 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Liidus on nüüd Eestis kallimaid riike vähem kui on Eestist odavamaid riike, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.

Meie hinnad on väga kiirelt kasvanud. Vahemikus 2012 kuni 2023 kasvasid hinnad Eestis Euroopa Liidu hindade suhtes kõige rohkem, seda tervelt 29,7 protsenti. Aastal 2012. olime Hispaaniast veerandi võrra odavamad, nüüd aga 5,5 protsenti kallim. Kõige suurem oligi hinnatõus võrreldes Rootsiga, mille suhtes meie hinnad on kasvanud lausa 48,4 protsenti. Tõsi, Rootsi kroon küll odavnes aastal 2023 ja viimase aasta muutus ei tulnud inflatsioonist, kuid sellegipoolest muudab see meie inimeste ostujõudu ja ettevõtete konkurentsivõimet.

Aastal 2012 oli Soome meist 65,7 protsenti kallim, kuid nüüd sealne elu vaid 27% kallim. Kui vanasti tähendas Soomes rahakoti lahti tegemine ka kohest rahakoti tühjenemist, siis nii mõnigi kord võibolla mõned ei vaadanud väga täpselt, kui kõrged hinnad olid ja ei jätnud meelde kui palju pizzalõigu eest tänavanurgal maksti sest see oleks isu ära ajanud. Nüüd aga on meie ostujõud ja hinnad niipalju tõusnud, et hindade võrdlemine on märksa lihtsam ja vähem valus. Teinekord on Soomest hoopis odavam süüa osta.