Mertsina: Eesti majandus paraneb, kuigi väikeste sammudega

Tõnu Mertsina sõnul jäi majanduse kõige sügavam langus jäi küll eelmise aasta esimesse kvartalisse, kuid taastumine on toimunud väga visalt. Foto: Madis Veltman

Sisemajanduse kogutoodangu üheprotsendiline langus oli küllaltki ootuspärane ja näib, et kaheksa kvartali järjest kestnud majanduslangus sai läbi, kommenteeris SKT muutust Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) täpsustatud arvestus oli üsna ootuspärane. Eesti majandus langes möödunud kvartalil aastases võrdluses 1% ja jäi kvartali võrdluses samale tasemele sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud numbrite järgi. Kuna täpsemalt vaadates oli kvartali võrdluses siiski marginaalne kasv, võib öelda, et kaheksa kvartali järjest kestnud majanduslangus sai läbi.

Majanduse kõige sügavam langus jäi küll eelmise aasta esimesse kvartalisse, kuid taastumine on toimunud väga visalt. Aasta esimesel poolel vähenes SKT 1,6%, kuid aasta teine pool peaks veidi parem tulema. Sellele vaatamata langeb meie prognoosi järgi Eesti majandus sel aastal kokku 0,6%. Positiivne on see, et teises kvartalis SKT kasv jooksevhindades ehk rahalises väljenduses veidi kiirenes, suurenedes aastases võrdluses 2,8%. Samas jääb see kasv oluliselt maha viimase 10 aastakeskmisest (7,1%).

21 tegevusalast näitas teises kvartalis püsivhindades kasvu kaheksa, millest kaugelt kõige suurema positiivse panuse andis kinnisvaraalase tegevuse 12% tõus. Vaatamata kinnisvaraturu madalseisule, on selle tegevusala lisandväärtus olnud viimastel kvartalitel tugevas kasvus. Enim suunasid SKT-d langusesse aga hulgi- ja jaekaubanduse ning ehituse tegevusalade lisandväärtuste vähenemine. Samas oli kaubanduse tugeva languse taga paljuski aastatagune erakordselt tugev kasv, mis viis võrdlusbaasi kõrgemale.

Küll aga olid jaekaubanduseettevõtete müügimahud teises kvartalis languses. Ootuspäraselt jätkus ka kogu eratarbimise mahu kahanemine. Kuna eratarbimine on üle poole kogu SKT-st, on selle vähenemisel kogumajandusele tugev mõju. Kuigi reaalpalk kasvab juba möödunud aasta keskpaigast ja keskmise palgasaaja ostujõud paraneb, pidurdab tarbimist majapidamiste nõrk kindlustunne.

Kaupade ja teenuste ekspordilangus teises kvartalis taandus, sealhulgas teenuste eksport isegi veidi kasvas, kuid kaubanduspuudujääk suurenes veidi – sellel oli negatiivne mõju SKT-le. Välisnõudlus on küll veel nõrk, kuid tasapisi see paraneb ja peaks hakkama eksporti üha rohkem toetama. Küll aga võib ettevõtete nõrgenenud konkurentsivõime ekspordikasvu pidurdada. Nii on Swedbanki käesoleva aasta tööstusuuringu järgi ettevõtete põhifookus sel aastal efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmisel.

Järgmisel aastal lükkavad Eesti majanduskasvu tagant peamiselt väliskeskkonnast pärit tegurid – välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus. Intressimäärade langus hakkab üha rohkem toetama sisenõudluse kasvu.

Kuigi riigieelarve ülemäärase puudujäägi vähendamine on vajalik, kiirendavad praeguseks teadaolev plaanitav maksupakett ja kulukärped inflatsiooni ning pidurdavad järgmise ja ka ülejärgmise aasta majanduskasvu. Sellegipoolest peaks Eesti majanduse paranemine järgmisel aastal jätkuma ja majandus kasvama. Majandusaktiivsuse suurenemiseks on aga vajalik majanduse kindlustunde paranemine.