/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/04/16123248t1hae11.jpg)
Kui statistikaameti majanduse kiirhinnang kuu aega tagasi näitas majanduse kukkumist 1,7 protsenti, siis reedel avaldatud andmed täpsustatud SKT kohta näitasid vaid üheprotsendilist langust.
Graafik ⟩ Majanduslangus osutus kardetust tunduvalt madalamaks (1)
Bigbanki peaökonomist Raul Eametsa sõnul on pilt pisut optimistlikum ja täpsustatud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmed süstivad korraks lootust.
«Majandus langes küll, aga ainult üks protsent. See on päris suur vahe võrreldes kiirhinnanguga, aga siiski on tegemist langusega. Seda, et väike langus tuleb, tõendasid ka äsja avaldatud teise kvartali kaubandus, tööstus- ja ehitusstatistika. Nende arvude taustal oli keeruline eeldada, et majandus oleks teises kvartalis kasvanud,» rääkis Eamets.
Kui esimeses kvartalis panustasid langusesse enim töötlev tööstus, energeetika ja kaubandus, siis nüüd olid suuremad langusesse panustajad kaubandus ja ehitus. Majanduskasvu panustas kõige enam kinnisvara tegevus, märkis Eamets.
Tarbimine langes, nii nagu ka esimeses kvartalis, samuti olid kerges languses jätkuvalt väliskaubanduse näitajad. «Positiivne uudis oli kaheksaprotsendiline investeeringute kasv, samas majapidamiste investeeringud elamuehitusse vähenesid pea 20 protsenti,» tõi Eamets esile.
Ehituses paranemise märke pole
«Ehitussektorit peetakse üheks valdkonnaks, mille kaudu saab prognoosida tsükli seisu, et kas olukord hakkab paremaks minema või halvemaks minema. Kahjuks meie statistikaamet kuiseid ülevaated ehituse andmeid ei avalda. Kui vaadata ehitusregistri andmeid, et kui palju oli ehituse alustamise teatisi, siis selle aasta juuni, juuli ja august kokku esitati 5,4 protsenti vähem ehitusteatisi kui eelmisel aastal samal ajal – ehk mingit paranemise märki veel ei ole,» ütles Eamets.
Tema sõnul on kokkuvõttes majanduse areng läinud paljuski nii nagu kevadel prognoositi, esimene aasta pool tuleb langus ja eeldatavasti sügisel toimub majanduses elavnemine. «Paraku pikka pidu ei ole, sest järgmise aasta maksukoormuse kasv tõmbab kiiremale taastumisele kriipsu peale. Aga kasv loodetavasti ikka tuleb,» lisas Eamets.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis värskeid SKT näitajaid kommenteerides, et kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud näitajat, jäi see teises kvartalis samale tasemele, kus ta oli esimeses kvartalis.
«See tähendab, et majanduslangus peatus. Majanduslanguse peatumine oli oodatud, sest teises kvartalis nii töötustoodang kui ka tarbimine tõusid veidi nõrga esimese kvartali taustal,» lisas Uusküla.
Aastane majanduslangus tuleb ühe protsendi kanti
Ta nentis siiski, et võrreldes aasta varasemaga oli teise kvartali toodang 1,3 protsendi võrra madalam ja aasta kokkuvõttes tuleb nõrgem kui eelmine aasta. «Aasta võrdluses jääb majanduslangus umbes 1 protsendi kanti. Eelmise aasta taseme hoidmiseks peaks majandus selle aasta teises pooles märkimisväärselt kasvama ning selleks on väljavaated kasinad» tõdes ökonomist.
«Aastavõrdluses kahanes enamik majandustegevusharusid. Ainuüksi hulgi- ja jaekaubandus panustasid enam kui protsendipunktiga langusesse. Samuti oli ehituse mõju märkimisväärne, jäädes poole miinusprotsendi juurde. Langesid ka kutse- ja teadusalane tegevus, elektrienergia tootmine, haldustegevused, finantssektor, tervishoid, majutus ja toitlustus, haridus,» loetles ta.
Samas positiivse poole pealt panustas aga enam kui protsendipunktiga kinnisvaraalane tegevus. Veidi olid aastavõrdluses positiivse panusega ka avalik haldus, mäetööstus, veevarustus ja põllumajandus. Positiivsena tõi Uusküla välja ka ettevõtete investeeringute kasvu võrreldes eelmise aastaga, kuigi esimese poole aasta investeeringud jäävad alla eelmise aasta investeeringute tasemele.
«Osa majanduskasvu peatumisest tulenes nõrgast esimesest kvartalist ja seepärast ei ole ka kolmanda kvartali tugevat kasvu oodata,» selgitas ökonomist. Ka järgmise aasta majanduskasvu ootused on märkimisväärselt madalamad võrreldes kevadise prognoosiga, sest majanduskasvu ootus tulenes lähiturgude majanduskasvu ootusest ja ka valitsuse planeeritud toetusest. Saksamaa majandus on aga jätkuvalt nõrk ning ka Rootsi ehitussektori taastumine ei ole olnud märkimisväärne, investeeringuid on paari aasta jooksul tehtud vähe.
«Ka ilma valitsuse toetuseta oli Eesti majanduse positiivne väljavaade seotud suure ebakindlusega. Eesti praegune majanduspoliitika peaks olema eelkõige suunatud Eesti ettevõtete parema käikäigu ja kindlustunde pakkumisele ja välisinvesteeringute riiki toomisele. See annaks kindlust peredele ja ettevõtetele, mis omakorda võimaldab teha kaugemale vaatavaid ja julgemaid otsuseid,» leiab Uusküla.