Suur intervjuu: Erkki Keldo ütleb, kust ministeerium kärpima hakkab

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo sõnul on kärpimisel prioriteediks majandamis- ja personalikulud. Foto: Mihkel Maripuu

Värske majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ütleb, et eesseisvate kärbete esmaeesmärk on majandamis- ja personali­kulude vähendamine ning pole ka välistatud, et nii mõnegi teenuse pakkumist vähendatakse või loobutakse sellest hoopis.

Eesseisvaid muutusi energeetikasektoris nimetaks Keldo rohepöörde asemel hoopis rohereformiks ja tema isiklikult toetab tuumajaama rajamist.

Viimasel paaril aastal on majandusvaldkonna ministeeriume korduvalt reorganiseeritud, mistõttu ei saa hästi sotti, millega teie ministeerium tegeleb, ka ajakirjanikud, tavavalijatest rääkimata. Ka teie olete majandus- ja tööstusminister, aga juhite majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi. Mis praeguse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemise alla kuulub?

Ma arvan, et seal ei ole üldse vastuolu. Arvan, et nimemuutusest on palju tähtsam sisu. Me ju näeme, et Euroopas käib sõda, ja juba enne seda täiemahulist sõda hakkas julgeolekuolukord mõjutama meie majanduslikku käekäiku. Nägime, kuidas 2022. aasta lõpus kerkis Venemaa provokatsioonide tõttu gaasi hind, mistõttu hakkas tõusma ka elektri hind.

Me oleme kolm aastat olnud järjepidevalt kriisides, mis on jätnud oma selge mõju meie majandusele ja tööstustele. Kui me uut valitsust kokku panime, koalitsioonikõnelusi pidasime, sai selle valitsuse tarbeks maha pandud kaks nurgakivi.

Esimene neist on julgeoleku tagamine. Selleks oleme kokku leppinud konkreetse julgeolekupaketi: millised on kolme aasta jooksul järgnevad tegevused. Teine on ettevõtlus- ja majanduskeskkond ehk kuidas siia tuua rohkem lisandväärtusega töökohti, eriti tööstusesse, mis on suurim sektor, mis tegelikult majanduses lisaväärtust loob, eriti tänu ekspordile.

Seega on selge arusaam, et majandusministeeriumi fookus järgmistel aastatel peaks minema majanduse konkurentsivõime suurendamisele, ettevõtluskeskkonna arendamisele, ettevõtjatele stabiilseks partneriks olemisele.

Ja sellest tulenevalt tehti ka ümberkorraldusi. Kui varem oli majandusministeeriumi all riigi baas-IT ja taristu, alustades X-teest, Riigi Infosüsteemi Ametist ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusest, siis leppisime kokku, et kuna IT puutub kokku igasuguse seadusliku taustaga – andmete kaitse, õigused –, liigub see justiitsministeeriumi alla ja regionaalministeeriumist tuleb majandusministeeriumi alla kõik, mis puutub planeerimistesse, sealhulgas loodav maa- ja ruumiamet. Kõik, mis puudutab planeerimisi, ruumiloomet, maa kasutamist.

Majandusministeerium puutub üht- või teistpidi kokku küsimustega, kuidas siia lisandväärtust tuua, alustades näiteks suur­investeeringute meelitamisest. Majandusministeerium koos välisinvesteeringute keskusega otsib potentsiaalseid investoreid. Ministeerium koostab ka suurinvestorite võimaliku meetmete paketi. Kui investor otsustab siia tulla, käib edaspidi ka kogu planeerimine meie kaudu.

Paljud investeerijad, ettevõtjad ütlevadki, et üks põhjus, miks siia tulla, oleks hea suhtlus riigiga, et bürokraatiat oleks võimalikult vähe, planeerimine liiguks kiiresti.

Meie all on ka igasugused toetused, meetmed ja samamoodi ka tööturg.

Kvalifitseeritud tööjõud on küsimus, mida paljud ettevõtted esitavad: kas meil on see olemas?

Ehk siis kogu see üks ahel – alustades investeeringust, lõpetades kas või võtmed-kätte ehk tootmise alustamiseni –, kogu see protsess on majandusministeeriumi käes. Jah, on mõned keskonnaalased küsimused, mida tuleb arutada kliimaministeeriumiga, aga mõte on, et majandusministeerium kui riigi esindaja oleks ettevõtjale partner algusest peale – stabiilne, etteaimatav, teab, mida teeb.