Riigivõlakirjad pole rahakoti, vaid eneseteadvuse turgutamiseks

Rahandusminister Jürgen Ligi lausus riigivõlakirju tutvustades, et loodetavasti tugevdavad need kodanike sidet oma riigiga ja mõtlemist oma käekäigu peale. «Kuigi võlakiri on spetsialistide suu läbi kuulutatud äärmiselt turvaliseks, peaks inimesed mõtlema, et riigi ülalpidamine on nende kohustus. Ja kui nad saavad ära anda oma sääste, siis see on kodanikutundele hea,» lausus Ligi, kes enda sõnutsi rahapuudusel võlakirju märkida ei kavatse. Foto: Sander Ilvest

Kolmapäevast saavad Eesti jaeinvestorid esimest korda osta riigi võlakirju. Pakkumise maht ulatub 200 miljoni euroni ja võlakirjade fikseeritud intress on 3,3 protsenti aastas.

Seega jääb intressitulu pärast maksude mahaarvamist pea kaks korda alla järgmise aasta inflatsiooniprognoosile.

Rahandusministeeriumi kinnitusel kasutatakse kaasatud raha eelarve puudujäägi ja kasvanud kaitsekulude katteks. Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnul on laenamine Eestile praeguses olukorras paratamatus, mitte eesmärk, kuid seekord tähendab see ka oma kodanike säästude kaasamist, mis loodetavasti tugevdab sidet oma riigi ja selle käekäiguga.

«Meie puudujääk ei ole hea märk riigirahandusest, kuid tema katmine sel moel on ka toeks rahvale, ühiskonna sidususele ja finantsturule,» märkis ta. Minister ise siiski võlakirju osta ei kavatse. «Kutsun kõiki osalema, kes just maja ei ehita. Ma ise osaleks, kui oleks raha, aga vaat ei ole,» nentis Ligi.

Rahandusministeerium tutvustas eile oma uut prognoosi, mille järgi tõusevad hinnad järgmisel aastal viis protsenti ja 2026. aastal 3,2 protsenti. Seega ei aita intressitulu vara väärtust tegelikult hoida.