Eestlased peavad hakkama uusi elektrimiljoneid maksma

Meretuulepark Rügeni saare lähedal. Riik arvab, et tuuleparke peaks rohkem olema ja neid tuleb toetada. Foto: Stefan Sauer/DPA/Scanpix

Kliimaministeeriumis on tuuleparkide toetuseks välja mõeldud skeem, mille järgi peaks maksumaksja järgnevad 20 aastat igal aastal tasuma üle 100 miljoni eurot. Samas pole selge, miks seda teha.

Uues kliimaseaduses seisab, et taastuvelektri tootmise hoogustamiseks on vaja võtta kasutusele vähempakkumised. Seadusesse on kirja pandud ka see, mida riik toetama hakkab – need on meretuulepargid, millest praegu pole olemas ühtegi. Ametnikud-poliitikud on seletuskirjas kirjutanud, et meretuuleparkidelt soovitakse kaks teravatt-tundi (TWh) elektrit. Kirja on saanud ka kulu elektritarbijatele: 130 miljonit eurot aastas, 20 aasta jooksul ühtekokku 2,6 miljardit eurot.

Samas ei ole see päris adekvaatne rehkendus, sest hakkab sõltuma kahest arvust: tegelikust börsielektri hinnast ning lepingusse pandavast tasust, mille kliimaministeerium ettevõtetele välja mõtleb. Lisaks soovitakse seadusega näha erainvesteeringuid elektrivõrku kolme miljardi euro ulatuses.

Eesti inimesed maksavad elektri eest praegu mitut moodi. Esiteks on elektri enda hind – kas siis börsihind või fikseeritud paketi kilovatt-tunni hind. Siis on energiaaktsiis, millele lisandub käibemaks. Siis käibemaks. Võrgutasu. Taastuvenergiatasu. Kõigele veel kord käibemaks otsa. Uue aasta veebruarist lisandub veel oma õiget nime otsiv Venemaa võrgust lahtiühendamise tasu, millega loodetakse tootmist-tarbimist võrgus stabiilsena hoida – see on praegu teadaolevalt 5,31 eurot MWh (megavatt-tunni) eest tarbijale, pluss teist sama palju tootjale. Kui suur see summa tegelikult olema saab, hakkab selguma alles veebruaris. Nii et joone all võib öelda, et Eesti inimene võib nullhinnaga elektrist und näha.

Ja tagatipuks on poliitikutel-ametnikel soov tekitada uus tuuleparkide tasuskeem, mille peaksid mingil kujul jällegi tarbijad kinni maksma.

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütleb, et seaduseelnõusse esialgu kirja läinud summa, kui palju taastuvelektri jaoks kokku raha vaja on – 5,6 miljardit eurot –, läks juba väiksemaks. «See oli hinnanguline maksimum. Pärast täpsustamist on see summa 3,3 miljardit eurot ja selle võrra muutub ka kogusumma.»

Meretuuleparkide toetusskeem näeb välja järgmine. «Riik maksab toetust kuni 2 TWh meretuulest toodetud elektri eest. Üle selle toodetud elektri eest toetust ei saa,» ütleb Vaks. Läinud aastal toodeti Eestis statistikaameti andmetel 5,6 TWh elektrit, vaja läks ligi 9 TWh.

Riik ei maksa kunagi rohkem kui 65 eurot megavatt-tunni eest ja kokku kahe teravatt-tunni eest.

Rein Vaks
kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja

«Skeem näeb ette, et alla teatud hinna maksab toetust riik tootjale ja üle teatud hinna maksab tootja riigile. Praegu hinnapiiri veel ei ole, see kujuneb hiljem, kuid riik ei maksa kunagi rohkem kui 65 eurot MWh eest,» selgitas Vaks.

Arvudega näeks see välja nii. «Kui tootja küsib 80 eurot MWh ja turuhind on 10 eurot MWh, siis ei maksa riik toetust 70 eurot, vaid kuni 65 eurot. Ja selle skeemi kogukulu aastas on teoreetiliselt 130 miljonit, aga ka seda ainult tingimusel, et elektri turuhind on null ehk tootja ei teeni midagi, mis ei ole aga tõenäoline,» selgitas Vaks.

Vaks selgitab, miks vähempakkumisi tehakse (lisatud 29.08.24):

Vähempakkumised korraldatakse selleks, et täita riigi eesmärki toota aastast 2030 taastuvelektrit täpselt sama palju, kui aastas koguseliselt elektrit tarbitakse. Oleme hinnanud, et aastaks 2030 on meil nii võimalik jõuda aasta keskmise elektri kui kauba hinnani umbes 6,6 senti/kWh. Võrdluseks - 2023. aastal hind oli 9,6 senti/kWh. Meretuule potentsiaali rakendamine aitab täita ka 2030. aasta järgselt 100% eesmärki. Ühtlasi aitab see vähendada elektrihinda ka 2035. aasta vaatest. Prognooside kohaselt jõuame selleks ajaks elektri kui kauba aasta keskmise hinnani umbes 4,6 senti/kWh.

Tuuleparkide toetusskeemi on varem kritiseerinud energeetik Arvi Hamburg, kes ütles, et meretuuleparkide kulu on maismaa omadest tunduvalt suurem ja nõuab kohe suuremat toetust.

Kuna Vaks märkis, et riik ei maksa rohkem kui 65 eurot MWh eest, tasub vaadata praeguseid toetusi.

Maismaatuuleparkide arendajate seas on ka Andres ja Oleg Sõnajalg, kellel valmis tänavu suvel 70 tuulikuga energiapark koguvõimsusega 75 MW. Pikk vaidlus riigiga päädis sellega, et Sõnajalgadele hakkas kehtima vana tuuleparkide toetusskeem, millega nad saaksid 12 aasta vältel 120 miljoni euro suurust toetust, kirjutas ERR. See teeb MWh kohta 53,7 eurot toetust, mille maksavad kinni tarbijad, kes seda tulemust oma elektriarvel näevad.

Elering korraldas viimase elektrienergia vähempakkumise 2023. aastal. Siis olid tingimused Riigi Teatajas järgmised: «Vähempakkumise võitja toetuse ülemmääraks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta on 20 eurot. Garanteeritud müügitulu määraks on neli eurot megavatt-tunni kohta. Toetuse suuruse määramisel lähtutakse sellest, et tootja saadav tulu koos toetusega ei ületa Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev ette börsil üheski tunnis 45 eurot megavatt-tunni eest.»